esmaspäev, veebruar 21

Peremehe vajadus

Kõrbe kohale voolas öö. Ta tuli ootamatult ja värvis taeva lillaks. Läbi selge õhu puurisid maad oma pilguga tähed, tuletades mõtlikule vaatajale meelde, et just kõrbetes ja kõrgetes mägedes on sündinud religioonid. Kui inimene ei näe oma pea kohal midagi peale põhjatu lõpmatuse, tunneb ta alati tugevat, lausa vastupandamatut tungi leida kedagi, keda enda ja selle lõpmatuse vahele panna.
  

Terry Pratchett "Patrioot" lk 239

reede, veebruar 18

küsimuse esitamine



Karl Rybergil külas olles jõudsime läbi mitme teema rääkides lõpuks kassideni ja ta näitas meile kasside maalimise raamatut.

selles raamatus oli eraldi peatükk kassidest vanas egiptuses. kasside muumiate pildid. ja ka väga kaheldava ehtsusega pilt kirjamärgist, mille alusel võiks oletada, et küsimärk tekkis kassi saba kujutisest.

vaatasin nüüd põgusalt  kommentaare sellele raamatule ja saan aru, et tegu on mängulise tekstiga, milles tõetruudus pole just esmase tähtsusega.



selle raamatu sissejuhatava teksti juures oli pilt, mis oli nii intrigeeriv, et pidin selle jäädvustama (pidin irduma seltskonnast ja valgemasse kõrvalruumi pildistama minema, aga et mitte jutujärge kaotsi lasta, tegin kähku pildi ära ja tulin tagasi... nüüd kahetsen, et vähemalt veel sellest egiptuse "kirjamärgist" pilti ei teinud.)

siis alles eile tuli mulle pähe, et peaksin vaatama järgi, mis veebis küsimärgi ajaloo kohta on leida.
Wikipedias oli nagu ennegi olen avastanud kuskilt veebiavarustest laenatud tekst. ei sõnagi Egiptusest. väidetavalt kuskil keskajal tekkinud idee.

pole piiblit käepärast, pole ka eriti uurinud.
no ja koraan on ka kirjutatud enne selle märgi kasutuselevõttu. kui nii võtta, siis kõik pühad tekstid on kirjutatud enne küsimuse esitamise eristamise ideed.

seetõttu peavad need tekstid olema ülesehitatud teisiti.
üks võimalus on, et kasutatakse küsisõnu.
kas küsisõnade tekke kohta on olemas mingeid häid materjale?
olgu, kuna kogu kirjakeele ja kogu kultuuri teke oli tugevalt seotud kauplemise ideega, siis ilmselt pidid kaupmehed küsisõnad leiutama, et kauplemisel asjade väärtust küsida...

kuigi mulle meenub, kuidas varased portugali Aafrika esmased avastajad Ghana piirkonnas kohalike hõimudega kauplesid: nad jätsid oma kauba kuhugi nähtavasse paika kuskil jõeorus ja taandusid eemale ja siis teispool jõge padrikus varjunud kohalikud tulid ja vaatasid kauba üle ja kui neile meeldis, siis panid klaashelmeste asemele oma kulla.

kõigepealt seega tuli leiutada kauplemise idee.
ja edukaks kauplemiseks pidi tekkima ühiku idee.

kiviajal oli räni- ja kiltkivist tehtud (pihu)kirved ilmselt ühed esimesed kauplemisüksused.
need piirkonnad, kus seda kivimit leidus, muutusid kirveste valmistamise keskusteks.
indiaanlaste puhul on teada, et oluline kauplemisvahend nende jaoks oli piibukivi.
see hõim, mis haldas seda leiukohta, oli eraldi staatusega.
kiviaegsete esemete (ka piibukahade) valmistamise tehnoloogiate kohta leidsin Misssissippi Oru Arheoloogiakeskuse lehekülje.

kui nüüd küttide-korilaste elulaadist liikuda karjakasvatajate ja maaviljelejate arengustaadiumisse, siis ilmselt on ühikutes arveldamise mõtlemine kõige lihtsam tekkima karjakasvatusega seotud kultuurides. ka nüüdisajal on teada aasia maades komme osta naine nii ja nii mitme lamba või kaameli või mingi teise looma eest.

väga hea väiksema kauplemise ühik on kana ja selle elusaadus: muna.

kana kusjuures kodustati Hiina aladel ja see on ka üks vanimaid tsivilisatsiooni tekkimise piirkondi.

vilja jaoks on juba tarvis mõõtühikuid.

kõikides kultuurides tekkis kiri kauplemise tehingute ja laomajanduse (millest siis ka maksude kogumise idee) jäädvustamisest.

aga sellegipoolest võidi väga hästi hakkama saada ka ilma küsimusi esitamata.


teine võimalus ilma küsimärgita tekste kirjutada on muidugi see, et asjast räägitakse küsimise tegusõna mainides:
"siis küsis kangelane Kartul, et mida peab ta oma mugulate kaitsmiseks tegema."

- - -

milleni tahan jõuda, on see tähelepanek, et nii paljud inimesed mu tutvuskonnas tegelevad arvamise ja oletamisega kellegi kohta selle asemel, et minna ja küsida sellelt inimeselt reaalselt.

kas on põhjus selles, et Küsimine tundub väga Kauplemise maailma kuuluvat?
et justnagu Küsimine oleks Tehingusse astumine ja see tundub et toob kaasa Kohustused?

kui see on nii, siis tuleks selget vahet teha Küsimisel ja küsimisel:

on olemas Hooliv Teadatahtmine ja on olemas Kasusoovimine.

või kuidas sina sõnastaksid?



________________________________________________________

nad ütlevad, et varsti saab üks ajastu otsa ja on algamas Uus Ajastu.
mulle tundub, et selle vana ajastu võiks nimetada Kauplemise Ajastuks.
uue ajastu jaoks on mul teine mõiste välja pakkuda:
Hoolimise Ajastu.