mind control

muhe on vaadata kuskil 70-ndatel ja 80-ndatel tehtud ulmefilme. kosmoselaevade juhtimisruumi seinad ja puldid on täis laeva peaarvuti vilkuvaid tulukesi, vingemad arvutused trükitakse perforeeritud servadega paberilintidele. ühes star treki juhuslikult peale satutud lõigus silmasin ideed, et arvutiekraan võiks olla laua peal ja suhteliselt lapik (aga no seal oli selline 14" mõõdus monitori kohta nii 7 cm paksust igaks juhuks, kineskoopide ajastul tundus ilmselt see niigi hulljulge mõttelennuna).
töökaaslane rääkis kunagi, kuidas ta sattus vaatama 60-datel tehtud Fantomas'i seeriat ja seal siis üks tegelane rääkis suuruselt nii kahe tellise pikkuse ja kahe tellise paksuse kobaka asjaga kellegagi, kes oli kuskil poole kilomeetri kaugusel. ja see oli siis see tulevikutehnoloogia, millega toonast vaatajat pahviks löödi.
eks me võime itsitada pihku ja edevalt oma mobiili käes kaaluda, aga veel 15 aastat tagasi oli see ulme!!!

veel mitte massikasutuses on häälega juhtimise tehnoloogia. see toonaste ulmefilmide kohustuslik element, et laeva peaarvuti räägib meeskonnaga. nägemispuudega inimesed saavad praegu juba panna arvuti endale ette lugema veebilehekülgi, saavad anda hääl-tuvastatavaid korraldusi.

nüüd siis järgmine samm teel ulmest reaalsuseks:
täna laekus tango listi selline link:
mõttega juhitavad mänguasjad.
artikli alguses lisaks siis see:


artikli lõpust hüppasin kohe usa armee mind control projektist rääkivale artiklil.

idee edastada sisedialoogi nõuab mitte ainult tehnoloogilist arendust. küsimus on selles, kuidas õpetada inimesi peatama oma tavalist sisemist mula ja selle asemel kontsentreeruda selgete suunavate väljenditeni.
see, et armees on inimeste kontrollimise temaatika vägagi tähelepanu keskmes, on selge.
kuid nüüd kujuta iniemsi, kes on juba väiksest peale õppinud oma mõtteid suunama nende mänguasjadega ja siis lähevad sealt loogiliselt edasi sõjaväe meelekontrolli eriüksustesse ja saavutavad lõpuks sellise oma enda meele juhtimise võime, et ühel hetkel avastavad, et neil polegi erilisi kiivreid tarvis. et nad suudavad kontrollida ümbritsevate inimeste käitumist mõtte jõul.
kui aastatuhandeid on see olnud aeglane protsess, mida meistrid vaid valitud õpilastele on õpetanud nende vaimse/eetilise küpsemise lõpus ja hoopis mitte sellele eesmärgil − siis nüüd on oodata massitoodangut.

kunagi üliammu nägin dok filmi usa mereväelaste väljaõppest. ja seal oli üks kild, kus selgitati, et nad üldjuhul ei värba üle 20 aasta vanuseid. et selles vanuses on liiga palju muid huvisid ja liiga välja kujunenud isiksus, kellest ei tule enam head sõdurit.

kuid mis siis, kui üks hea ja andekas meelekontrollija võtab ühel päeval kiivri peast ja avastab, et ta suudab oma keskendumisega ükskõik keda panna tegema oma tahtmist?

kas me oleme valmis selleks?
kas see olekski selle maailma lõpp?