"me oleme lugenud lugusid kaartidest, mis paljastavad peidetud aarde asukoha. nojah. antud juhul − kaart ise ongi aare."
kui sa pole veel näinud Arthur C. Clarke filmi ' The Colors Of Infinity' (1994), siis siin see on:
muidugi on nüüd 15 aastat hiljem hea vaadata toonaseid tulevikku vaateid. mis täitus ja mis praegusest perspektiivist on liiga mõttemängu liivakasti jääv.
samas jah -- arvutitehnoloogias toimus murrang just siis.
visuaalselt edastatava materjali kompressiooni idee, mida fotode ja videote maailmas nii enesestmõistetavalt kasutame.
praeguses hetkes võib jah nagu õlgu kehitada, et mis seal selles nii erilist, et maailm on valemites kujundatud. et kuidas muidu saab pisikesest seemnest hiigeltamm võrsuda jnejne. aga koolis seda veel vist ei õpetata?
igatahes -- selle filmi mõjul tegin otsingu ja installisin endale esimese ettejuhtunud vabavaralise fraktalite generaatori: ChaosPro
ehk tekib mõnikord vaba aega ja soov olla "Looja" :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar