kas sa saastad või hoolid

veidi enam kui kümmekond aastat tagasi olin pikka aega intensiivses suhtluses ühe nägijaga. osad inimesed, kes tema juures käisid, nimetasid teda nõiaks. kuivõrd sobib kahekordse kõrgharidusega inimese kohta seda öelda... aga tema jaoks polnud see oluline. iga sõna on hea, mis töötab.
võiks öelda, et mingi periood olin täiesti sõltuvuses temaga suhtlemisest -- ma pidin nädalas paar korda tema juures käima. nii, kui mul tekkis mingi teema, oli tema juurde minek nagu allikalkäik. ma sain vastused.
(paraku ka uued küsimused.)
teeb suhteliselt relvituks, kui sinu minevikust leitakse näited, mille oled ise unustanud. või kui sind viiakse astraali.
ma olin tohutult jäärapäine. ta ise ütles korduvalt, et olen neetult kinni otsmikusagaras ja oma skeemides. aga oli vaja suurt ajavahemikku, et ma saaksin aru, mida ta mulle siis üritas selgeks teha.
igatahes -- noor ja oma ises liiga kinni nagu siis olin -- ühel hetkel tundsin, et vajan kaitset, et ma lahustun muidu täiesti tema intensiivses rünnakus (nii mulle tundus siis).
oh, see vaimu vangerdus on tagantjärgi mõeldes nii andekas :)
niisiis -- vaim lükkas mu ette Castaneda. see katse oli aastaid tagasi toimunud, aga no siis ma olin veel enam karbis ja loomulikult kastitasin selle endast väljapoole. nüüd ma olin aga survestatud olukorras.
ma vajasin vastukaalu.
siis juhtus ühe inimesega suheldes, et ta ütles, et ma räägin väga Castaneda raamatute vaimus. et kas ma tõesti pole lugenud? pagan, see mõjus nii intrigeerivalt! läksin raamatupoodi ja sirvisin esimest mulle kätte sattunud Castaneda raamatut. 10 minuti pärast ostsin kõik ta raamatud, mis hetkel saada olid.
ma neelasin need ja nüüd oli mul midagi, millega vastu seista.
mul oli uus maailmapilt, millest vaimustuda, millest rääkida.

ja siis ühel õhtul nägijal külas olles rääkisin pikalt mind raamatutes leiduvatest teemadest täiega vaimustanud Sõjamehe Meelelaadist -- häälestusest, kuidas maailmas toimida seda kahjustamata, kuidas enda ego nullida, kuidas... (et sõjamees on ebatäpselt kirjeldav sõna ja see on paljud inimesed eksitusse viinud, siis ütleks lihtsa selgituse -- Sõjamees võitleb iseenda egoga, iseenda minnalaskmise, laiskuse, lodevuse, pinnapealsuse, tuimuse... palju on, millega endas sõda pidada. ta ei võitle maailmaga, veel vähem vaimuga.)

mind hämmastas, kuivõrd kergesti ta integreeris kõik selle iseenda maailmapilti. kuidas tema idast pärit traditsioon nii mängleva kergusega ühildus minu jaoks täiesti teistelt alustelt ja hoopis teisest maailma otsast pärit traditsiooniga.

ja siis ta ütles ühe lause, mida ma siis ei osanud suurt millekski pidada:
"Sõjamees ei saasta"

- - -
mingi aeg tagasi ostsin korraliku talvejope. millegi õige ja hea leidmine on teinekord pikk protsess. olin paljud joped ostmata jätnud. aga selle käigus ka selgeks saanud, mida tahan. ja see oli kõige lähedasem sellele ja nii ma ostsingi. pean tunnistama, et paljuski ka müüja hea müügitöö tulemusena. koju sõites ujus ta jutust välja aga see detail, et ta kiitis seda, et tegemist on ikka kvaliteetse haha sulgedest voodriga. ja siis ma hakkasin mõtlema neile lindudele, et kuidas need suled sealt kätte saadakse. kui palju on suurtootmise jaoks tarvis?
ei tahtnud edasi mõelda.
tilk tõrva.
nüüd hommikul otsisin sahtlitest midagi ja näppu jäi jope küljes olnud raamatuke ja otsustasin selgeks teha, kuidas need suled siis. aga selgub, et müüja ajas mula. hoopis vastipidi -- selgus, et mu jope on tehtud 100% taastoodetud kiududest hoopis. selgub, et ma olin hoolinud maailmast siiski.

- - -
teine mõte saastamisest on see, et on olemas oma käitumisega teiste saastamine.
viimastel aegadel olen kohanud minu jaoks täiesti mõistetamatut suhtumist -- inimeste alandamist, teise inimese tühjaks kohaks pidamist, solvavate lausete ütlemist... ühesõnaga -- SAASTAMIST.

aga nii nagu on looduse lagastajatega, nii on ka nende inimestega -- nad ei mõtle, mis tunde nende käitumine teistes tekitab. nad on enda arust täiega õiged inimesed.

tahtlikult saastalt käitumine -- siis mida teha, et neid peatada?
mina tahaksin elada maailmas, kus seda ei ole.
mul on ainult üks maailm ja üks elu, milles elada.

mõtlen, et vägivallatu käitumise mõtlemisest lähtudes ma peaksin selle inimese käest küsima nende põhjuste kohta, miks ta seda teeb. mis tunnetest lähtudes ta seda teeb.
ja kas ta tõesti arvab, et niimoodi toimimine annab talle kui inimesele parema tunde?

võibolla -- kui ta saab aru, et ma hoolin temast -- võibolla ta tahab peatada ennast.
võibolla tahab ta otsida saastamisvabamaid toimimisviise?

väga raske uskuda.
sest ümberringi on nii palju saastajatest eeskujusid.

kas oled märganud -- kui kuskil keegi paistabki silma millegi siiralt hea ja ilusaga, siis kohe on leida ka hulgem neid, kes tahavad seda saastada?

miks?