metatasand 2

mul on see probleem, et ma ei oska selgelt ja lühidalt asju kokku võtta.
kirjutada nii, et see inimesele kohale jõuaks. see on neetult raske.

mul on võimalus see puuduv osa eelmisele postitusele juurde liita. aga see on niigi pikk ja tegelikult on karikas ääreni.

nüüd lühidalt -- kuidas ma sõnastaksin metatasandil mõtlemise funktsiooni?
vist saab piirduda kahe küsimusega:  miks? ja kuidas?

minu jaoks algab asi siiruse kontrollist. usaldusest.

• kui asi on seotud millegi müümisega, siis tänan väga -- see on kallutatud. see on kohe algusest mäda.
• kui asi on seotud enda paremasse liivakasti mängimisega -- tänan, ei -- ma ei saa oma elu raisata sellistele inimestele.  

sealt edasi ma jälgin tegudega kaetust. 

• kas inimene räägib isilikust kogemusest või ta tuletab (kompileerib, abstraheerib, mudeldab)?
• kas kirjeldatut saan reaalselt toimiva protsessina ette kujutada? kui mul mingis kohas jäävad jalad õhku rippuma, siis -- no EI!
  meie maailm on täis Rääkivaid Päid, kes usuvad endale kogemuse ilma midagi reaalselt kogemata.
• siit ilmselt on ka mõistetav, et kui tekstides kasutatakse katteta hämusaid abstraktsioone -- a la jumal, arrmastus, Emake Maa (miks peab planeet omama sugutunnuseid?) -- siis selle teksti autor ei ole tõsiseltvõetav.

ja sealt edasi mõtlen teksti kirjutanud inimese motiividele.

hea näide selleks on heategevus.
ma ei kahtlegi, et paljud inimesed on sellega siiralt ühendatud.
aga no paljudel juhtudel on tegemist olukorraga, kus inimene peab leidma endale mingi sissetulekuallika... või tal on hästi kindlustatud elu, aga tal lihtsalt on igav, ta tahab oluline olla...

see on nii tore korraldada heategevusõhtuid. tegutseda millegi hea nimel, suhelda huvitavate inimestega, üksteisele kaasa noogutada, olla ühiskonnale kasulik, saada annetusi, saada euroliidu fondidest rahasid,...
millest enamus läheb selle suurepärase organisatsiooni käigushoidmiseks ja ürituste korraldamiseks.

et midagi kuhugi ei jõuagi? no kuulge-- meil on ju alati võimalik värvata noori ja missioonitundega vabatahtlikke, keda saata sinna malaaria ja teab mis muude öäk haigustega Abivajavasse Kohta.

neid heategevusorganisatsioone teevad inimesed, kes ei tea, mida tähendab olla alalises näljas, olla vaene, olla lootusetusse murtud.
mida oskab heaolust läbi imbunud inimene sellest kõigest mõelda?
tal on sellest mingi jutt ainult.
ta ei ole ise kogenud mündi teist külge.

metatasand

Eile oli Erki külas ja juttudega jõudsime kohani, kus rääkisin argumendist, millega saab homöopaatia konkreetselt nurka panna.
kuna talle oli see uudne mõte, siis võibolla on see veel kellegi jaoks.

kõigepealt lõik eestikeelsest Vikipeediast:
"Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni.
Hahnemann soovitas enamikku ravimeid lahjenduses 30C, mis tähendab, et valmistatakse lahus, mis sisaldab 1 tilga ravitinktuuri ja 99 tilka lahustit, siis võetakse 1 tilk seda lahust ja 99 tilka lahustit ja korratakse protseduuri 30 korda. Tulemuseks on lahus vahekorras 1:1060. Iga korra vahel raputatakse lahust 100 korda eesmärgiga raviainet aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul."

minu küsimus on lihtne: kui veel on mälu ja toimub 30 korda(!) lahjendamine, siis kuidas tagatakse kõigi nendes 31 astmes kasutatud nõude absoluutne steriilsus?
või kuidas tagatakse see, et mingi valamiselt õhust haakunud molekul ei jäta ka oma jälje vee mällu?

masstootmises kasutatavad klaaspudelid lähevad ümbersulatamisele. ka plastpudelid lähevad ümbersulatamisele -- aga saadud plastsulamit ei kasutata enam kunagi jooginõude valmistamiseks. seda kasutatakse aiatoolide ja muude plastesemete materjalina.
seega siis -- kuidas toimub homeöpaatilise lahuse valmistamine?
vaakumis? ühekordselt kasutatavate anumatega?

siin on ühe homöopaatiliste ravimite suurtootja enda reklaamvideo.
9:22 kestvast filmist on lahjendamise teemale pühendatud 40 sekundit (alates 3:32).
sul on võimalik ise näha, mida tähendab "in an extremely pure atmosphere":



me elame Lavastatud maailmas.
pane inimesele valge kittel selga, kummikindad kätte. ja loe veenva häälega tekst peale -- ja inimesed ostavad su suhkrukuulikesi! suure raha eest.

AGA millega on tagatud see, et suhkur "mäletab" vee mälestust sellest 30 korral lahjendatud tilgast?
ja seda tingimustes, kus seda vett seal kuulikeses... kuidas nüüd veel selgemini öelda? -- ENAM EI OLEGI!

millega on tagatud see, et sellel veel ei ole ka muid "mälestusi"?
sest lõppude-lõpuks on kõik see vesi siin planeedil pidevas taaskasutuses. ja sama kindlalt võib väita, et seal on ka mälestus Julius Caesari põiest, kui ta peremehele üksmeelselt pistodasid sisse torgati (23 korda ehk siis homöopaatiliselt väljendudes: 23C... kusjuures väidetavalt oli ainult üks torge surma põhjustav, teised pigem sümboolsed).

kuidas on tagatud see, et Suhkur, mis on selles ravimikuulikeses esindatud nagu Suur Hiina riik Robinsoni üksiku saare rannal loksuva tühja paadi kõrval -- ei oma mingit tähendust ega mõju??
ja kuidas saan uskuda, et see tühi paat seal unustatud rannal -- mis on aegu ammu jahtunud Robinsoni paadipõhja toetunud iste soojusest -- omab määravat kaalu?
ja seda hoolimata sellest, et me tegelikult teame, et Robinson on kirjanduslik tegelaskuju, VÄLJAMÕELDIS,
aga Suures Hiina riigis toodetud esemeid võib pea igast majapidamisest leida.

me elame Väljamõeldud Jutustuste Müümise maailmas.
ja selles maailmas kehtib 1000C meetod.
kui ühes kaubamajas hakkavad inimesed ostlemas käima, siis tuleb sinna kõrvale kohe teine kaubamaja ehitada. SEST INIMESED KÄIVAD SEAL JUBA!

- - -
metatasandil mõtlemise vajaduse tõhususest sain aru kunagi ammu, kui olin Cataneda poolt avatud tolteekide maailmast täie veendumusega sisse võetud.
Castaneda raamatuid kritiseeriti paljude poolt -- et need on väljamõeldised. ma ei blokeerinud neid väiteid fanaatikuna, ma kontrollisin iga väite kandvuse üle. paraku polnud neist ükski arvestatav. mis aga veelgi enam hämmastas -- need kriitikud olid lugenud vaid mõnda raamatut, valdavalt algusepoolseid. nad närisid komakohti ja neil puudus igasugune vajadus suuremast pildist ülevaadet omada. sest -- teisendades Castaneda õpetaja ütlemist: neil oli vajadus mitte uskuda.
ka see on metatasand -- püüda mõista, miks neil see vajadus on.

aga ma läksin edasi -- ma pidin iseendale leidma mõjuva põhjenduse, miks tema raamatud tunduvad reaalsel kogemusel põhinevat, mitte väljamõeldised. ma lugesin aastate jooksul uuesti ja uuesti seda raamatute ringi. mõnda raamatut 6-7 korda. see oli tänuväärne, sest Castaneda tekstide tiheduse ja mitmeplaanilisuse tõttu sa avastad igal uuestilugemisel uusi mõistmisi. kes on neid raamatuid korduvalt lugenud -- see teab isegi. sul lihtsalt ei olnud eelmisel korral veel seda mõistmist.
nagual Julian heitis don Juani jõkke ja siis sa olid täiega selles kujutluspildis, kus don Juan esimest korda kahestus. järgmisel korral sa juba tead, et nüüd kohe tuleb see võimas endassehaarav sündmus ja see ei neela sind tervikuna, vaid sa ühtäkki hakkad tähelepanu pöörama nagual Juliani ettevalmistustele, tema strateegiale -- kuidas saavutada sedavõrd võimas kogemus don Juani jaoks. ja miks ta üldse seda tegi!
"ära süüdista jõge!" -- milline võimas lause!
milline mõju kogu minu enda maailma mõistmise muutumisele!

mul on väga tugev metatasandi argument Castaneda kritiseerijatele -- nende raamatute ideede uudsus, toimuva mitmeplaanilisus, ristkattumised, nende mõistete seletusjõud ja muidugi ka autori enda läbi skeemide asju mõista püüdev targutav rumalus (see on omaette huvitav teema, kuidas ta raamat raamatu järel hakkab üha enam mõistma oma toonast kapslisolekut) -- seda kõike ei suudaks ükski ilukirjanik kokku luuletada!
ma ei tea ühtki kirjanikku, kes küüniks kasvõi ligilähedalegi.
12 vapustavalt head raamatut + tensegrity energeetiline praktika (seeriate hulk sedavõrd suur, et rahulikult võid grupiga 4 tundi järjest teha) -- ja üks inimene mõtles kõik selle välja!?!
kompileeris -- siis millest?
võimatu.

aga siis hakkasid välja ilmuma tema kompileerijad! Marlyn Tunneshende suutis mind oma kirjutistega praktiliselt koomasse tõmmata: et Castaneda on anorgaaniliste poolt energiast tühjaks tõmmatud ja tema tensegrity on sinna maailma energia pumpamise kanal ja et hoopis Tunneshende ise on tegelikult nagual-naine...
vot temal oli tõesti suur materjal, millest oma raamat ja bravuur kokku kompileerida! mina olin 2 nädalat mustas masenduses. kogu mu maailm oli kokku varisenud, vaip jalge alt tõmmatud.
kuid siis hakkasin metatasandil teemat uurima -- ixtlani foorumis avaldati mõned lõigud Tunneshende peagi ilmuvast raamatust. ja kõige muu seas oli seal siis kirjeldus, kuidas nagual ta lendama viis ja kui jumalik see oli ja siis veel see, et ta on Castaneda grupi Mehhikosse kogunud, kus nad parasjagu tegelevad maailma aidsi käest vabastamise teemaga -- siis mul läks pilt paika.
väljusin koomast.
neid Castaneda imiteerijaid on palju teisigi tekkinud. sest Castaneda raamatutel on müügiedu.
teda ennast enam siin maailmas pole, aga nõudlus sellise kirjanduse järgi on jäänud.
ja minusuguseid siiralt iga sõna uskujaid on ikka no nii meeletult palju, et isegi pensioni kuuenda samba jaoks jätkub.

- - -

selle loo kirjutamisele mõeldes, otsisin meeldejäävaid märksõnu -- mille kaudu inimestesse teema haakuks ja jääks mõtlemisse kumama.

SOOLAPUHUJA oli üks märksõna, mis pinnale ujus.
ja loomulikult selle metatasandi mõtlemise vaimust lähtudes tekkis mul järsku vajadus mõista -- millest pärineb siis selline sõna? mis pagana soola puhumine? peale- või välja-?
"tol ajal sool oli kallis kraam..."
me kasutame sellist kummalist sõna ja selgub, et selle tähenduse lahtiseletust ei olegi kerge leida.

lõpuks siiski leidsin Marju Torp-Kõivupuu artikli "Eesti rahvameditsiin, nõiad ja maatargad", kus oli toodud minu jaoks usutav selgitus:
"Soola kasutamine ravivahendina on tuntud iidsetest aegadest. Surematuse sümboliks peetud aine on saanud oma nime Rooma tervisejumalanna Saluselt, kelle auks peetavate tseremooniate juurde sool kuulus. Ravivahendina saavutas sool erilise populaarsuse ka eestlaste juures mungameditsiini aegadel. Enne ravimisoola sisseandmist lugesid mungad soolale hääletult peale palvesõnu (eesti k-s - puhusid soola peale). Arvatavasti just sellest ajast pärineb eestikeelne rahvaarsti sünonüüm soolapuhuja, millisest kaasaegses eesti keeles on saanud pigem halvustava varjundiga sõimusõna - soolapuhuja kui petis, kui libatohter."

seega see sobib tõesti hästi igasuguste Teiste Inimeste Usalduse Ärakasutajate märgistamiseks.

või kui olla ajastutäpsem, siis oleks vaja ehk uut mõistet:

SUHKRUPUHUMINE.

Mahatma

ma hetkel une-eelse lugemise raamat on Arunndhati Roy "Väikeste Asjade Jumal".
eile õhtul jõudsin lõiguni:

"... Puutumatud ei võinud puudutada midagi, mida võisid puudutada teised.kastihindud ja kastikristlased. Mammachi ütles Esthale ja Rahelile, et tal on oma lapsepõlvest meeles aeg, kui paravanid pidid neljakäpukil taganema ja ära pühkima oma jalajäljed, et braahmanid või süüriakristlased kogemata paravani jälgedesse astudes ennast roojaseks ei teeks. mammachi ajal ei tohtinud paravanid ega ükski teine puutumatu käia tänavatel, nad ei tohtinud katta ülakeha, nad ei tohtinud kanda päevavarju. Rääkides pidid nad käe suu ette panema, et nende rüvetatud hingeõhk kõnetatavat ei riivaks.
     Kui britid Malabari tulid, lasksid paljud paariad, pelajad ja pulajad (nende hulgas ka Velutha vanaisa Kelan) ennast ristida ja astusid anglikaani kiriku liikmeks, et pääseda puutumatuse needusest. Lisaks meelitasid neid antav toidu- ja rahanatuke. Neid kutsuti riisikristlasteks. Üsna ruttu said nad aga aru, et on sattunud vihma käest räästa alla. Nad pidid endale ehitama eraldi kirikud, pidama eraldi teenistusi ja eraldi preestreid. Erilise vastutuleku korras anti neile oma, eraldi Paariapiiskop. Pärast Iseseisvumist ei olnud neil õigust mingisugusele riigi toetusele, ei töösoodustustele ega madala protsendiga pangalaenule, sest ametlikult, paberi peal, olid nad kristlased ja järelikult väljaspool kaste. Nüüd oli umbes nii, et neil tuli oma jäljed ilma harjata ära pühkida. Või mis veel hullem: jälgi ei tohtinudki jääda. "

korraga mulle jõudis kohale, miks Mahatma Gandhi oli lääne maailmas tuntud Winston Churcilli antud nimega poolpaljas fakiir. tema kombe tõttu olla palja ülakehaga.

üks Gandhi olulisi missioone lisaks India iseseisvumise ja vägivallatuse ideele, oli puutumatute õiguste eest seismine.

ta tapeti 1948 hinduistliku äärmusorganisatsiooni fanaatiku poolt.
miks?
sest ta sai moslemitega hästi läbi. ta oli India Rahvuskongressis keskne isik, kes ühendas hindud ja moslemid võitlusse briti ülemvõimu vastu. tema jaoks olid inimlikud väärtused enamad usulistest.

selles toodud lõigus on aga veel üks võti ühele teisele mõistmisele.
Miks India lõhenes Indiaks ja Pakistaniks? mis võis olla üks põhjustest, miks indias islam nii suures ulatuses levis?

hinduismis on kastisüsteem.
islamis ei ole.
mõistad?

VITAMINOL

see lõik Carlos Castaneda viimasest raamatust "Lõpmatuse aktiivne pool" oli kunagi ammu üleval tonali saidil.

osade mu tuttavate seas on Vitaminol nagu parool, mille ütlemisest piisab, et ära tunda konkreetse olukorra muster.
see on kurb muster.
see tähendab, et inimesed ei ole nõus asjadest sisuliselt mõtlema.
nad suudaksid.
aga nad tahavad lihtsaid lahendusi.
neid ei huvita, nad ei kuula, nad raiuvad oma.

siinsamas on lahendused, siinsamas on võimalused.
võiks ju üritada pöörata oma kangestunud kaela.
aga ei -- nad kihutavad otse kuristikku.
sest nad on veendunud, et tegelikult on seal sild.
ja sealt saab otse.

- - -

Meenus, et ühel päeval oli don Juan mulle avaldanud, et Lucas Coronado on lõppstaadiumis olev haige. Tema tervislik seisund halvenes iga päevaga.

"Saatsin talle oma poja Ignacio kaudu sõna, kuidas end ravida," jätkas don Juan, "kuid ta pidas seda mõttetuseks ega tahtnud mind kuulda võtta. See pole Lucase viga. Kogu inimkond on selline, kes ei taha midagi kuulda. Nad kuulavad vaid seda, mida tahavad kuulda."

Mäletan, et olin palunud don Juani, et ta ütleks mulle, mida ma võiksin Lucas Coronado aitamiseks ette võtta leevendamaks tema füüsilist valu ning hingelist ängistust. Don Juan seletas mulle, mida teha ning kinnitas, et kui Lucas Coronado vaid tahab, võib ta end kergesti terveks ravida. Sellest hoolimata juhtus nii, et kui ma olin don Juani sõnumi üle andnud, vaatas Lucas Coronado mind nii, nagu oleksin ma aru kaotanud. Seejärel muutus ta meisterlikult sügavalt solvunud mehe kehastuseks, keda on surmani ära tüüdanud kellegi põhjendamatu pealekäimine.

Usun, et ainult yaqui indiaanlane võib olla nii kergesti haavuv.

"See kõik ei aita mind," ütles ta lõpuks trotslikult, pahandades minu tundetuse pärast. "See polegi tegelikult tähtis. Me kõik peame surema. Kuid ära sa mõtlegi, et olen kaotanud lootuse. Mul on plaanis hankida riigipangast raha. Ma saan oma viljasaagilt ettemakse ja siis on mul piisavalt raha, et osta midagi sellist, mis mu tõesti terveks ravib. Selle nimi on Vi-ta-mi-nol."

"Mis asi on Vitaminol?" küsisin.
"Seda reklaamiti raadios," vastas ta lapseliku süüdimatusega. "See ravib kõike. Seda soovitatakse inimestele, kel pole võimalik iga päev liha ja kala süüa. Seda soovitatakse minusugustele, kes suudavad vaevalt endal hinge sees hoida."

Oma agaruses aidata Lucas Coronadot sooritasin ma suurima prohmaka, mis üldse on mõeldav selliste ülitundlike olendite nagu yaquide, seltskonnas: ma pakkusin talle raha Vitaminoli ostmiseks. Tema jäine pilk andis tunnistust sellest, kui sügavalt ma teda solvanud olin. Minu rumalus oli andestamatu. Väga vaikselt lausus Lucas Coronado, et saab ka omal jõul hakkama.

Läksin tagasi don Juani majja. Olin nutma puhkemas. Minu agarus oli mind alt vedanud.

"Ära raiska oma energiat selliste asjade pärast muretsemiseks," ütles don Juan külmalt. "Lucas Coronado on suletud nõiaringi nii, nagu sa isegi. Nii, nagu igaüks meist. Tema jaoks on Vitaminol see, mida ta usub ravivat kõike ning lahendavat kõik tema probleemid. Hetkel ei saa ta seda endale lubada, kuid saabub aeg, mil see on võimalik."

Don Juan silmitses mind läbitungival pilgul. "Ma ütlesin sulle, et Lucas Coronado teod on sinu elu kaardiks," lausus ta. "Usu mind, nii see on. Lucas Coronado juhtis su tähelepanu Vitaminolile ja seda nii jõuliselt ning valuliselt, et tegi sulle haiget ja pani su nutma."

Seejärel don Juan peatus. Järgnes pikk ja äärmiselt mõjuv paus.

"Ja ära tule mulle ütlema, et sa ei taipa, mida ma silmas pean," sõnas ta. "Ühel või teisel kujul on meil kõigil olemas oma isiklik versioon Vitaminolist."

Cargo religioon

see on lõik itaallaste 1962 "dokumentaalfilmist" Mondo Cane.
seal on püütud taasluua David Attenborogh raamatus "Quest in Paradise" kirjeldatud nähtust. 50-ndatel aastatel seilas noor Attenborough Uus-Hebriidide sarestikus ja uuris Cargo-kultuse ilminguid.

Põhjapoolkera šovinism

kas sa oskad vastata, miks Antarktika jäämass moodustab ligemale 90% kogu maailma jää massist?

selgitus:
Maa tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti  ümber Päikese ja on
4. juulil Päikesest kõige kaugemal (152,098,232 km) ja
3. jaanuaril kõige lähemal (147,098,290 km).
lähimas punktis on Päikeselt kohale jõudva energia hulk 6.9% suurem kui kaugeimas.

Maa pöörlemistelg on selle orbiidi tasandi suhtes 23,4° võrra kaldus, mis põhjustab aastaaegade vaheldumise.

seetõttu: lõunapoolkera talv on soojem kui põhjapoolkera suvi ja lõunapoolkera suvi külmem kui põhjapoolkera talv. said aru?
ehk kui mõtlemine lõunapoolkeralaste suhtes õigeks kirjutada, siis nende talvel on Maa Päikesest kõige kaugemal ja meie talvel on meil küll päikest napilt näha, aga see-eest on see oluliselt lähemal.

Khani akadeemia

kuna ma olen Facebookis Khan Academy järgija, siis täna laekunud postituse peale vaatasin läbi nende veebilehe uue korralduse tutvustuse ja postisin selle Muutujate grupi seinale -- sest see meeldis mulle väga.


siis avastasin, et kuigi olen üle aasta nende tegemistest teadlik, ei ole ma seda teemat kuhugi veel postinud.
põhjus ilmselt selles, et teema on mahukas ja sellest kirjutamine nõuab aega ja pühendumist.
ja ka selles, et olen teemad jaotanud 4 blogi vahele: Koostegu blogisse katsun koondada organisatsiooni loomisega seotud teemad, Muutujad on enese muutmise ideedega seotud. Lapse maailm oleks ka see valdkond, kus peaks Khani akadeemia teemasid tutvustama.

aga praegu panin siia, sest siin on säde.

Khani akadeemia teemat märkasin möödunud aasta suvel Forbes ajakirja kaanel. huvitusin siis sellest nähtusest.
asi sai alguse sellest, et ta väike sugulane kolis teise linna elama ja hakkas teda pommitama oma matemaatika probleemidega teades, et ta on väga hea seletaja. sealt said alguse õppevideod, et asi puust ja punaseks ette teha (ja telefoniarveid vaos hoida)...ja siis hakkasid teised sugulased ka neid videoklippe kasutama ja siis nende sõbrad ja youtubes juhuslikult pealesattunud...
ja siis ta võttis ennast töölt lahti ja mingi aasta kulus, kuni ta sai enda esimese tõelise rahastaja.
tegemist on mtü-ga.
kuna kohe-kohe käivitame Muutujate mtü, siis see teema on inspireeriv eeskuju.

põhjalikumalt siin:

kohv suhkruga

ilmselt oled kohanud seda kollases meedias jätkuvalt levivat legendi, et justkui olevat teadlaste poolt tõestatud, et vaktsineerimine põhjustab autismi.
lühidalt: see on puhtalt kollase meedia fenomen.
prostituut riietub silmatorkavalt.

mõttekäik umbes selline:
1. üha enam on autistlikke lapsi
2. vanavanaemade aegadel seda probleemi ei olnud.
3. vaktsineerimine on vägivaldne tegevus, mida vanasti ei olnud.
järeldus: meditsiinitöötajad soovivad inimestele halba. see on vandenõu. või vähemalt on nad nii meelevaldsed ja äraostetavad kasumiahnete vaktsiinifirmade poolt.

jutt jutuks, aga ma olen vastuargumendina käinud välja kaks vastust küsimusele: MIKS?
miks on autism, ADHD, Aspenger üha enam teadvustatav probleem?

on vähemalt veel kaks teemat, mida vanavanaemade aegu ei olnud:
1. kohvi
2. suhkur

veetsin nüüd hommikupooliku, et leida statistikat aastate lõikes -- palju on maailmas kohvi toodang kasvanud ja kas need numbrid saab korrelatsiooni viia autismijuhtude statistikaga.
mida avastasin:

1. ma ei leidnud sellist statistikat.

aga päris kindlasti võib kindel olla, et sajand tagasi oli kohvi luksuskaup. samuti ka suhkur.
asjad, mida tavaline inimene ei saanud endale lubada.
autismi puhul tuleb arvestada, et inimkond on võrrledes 1950. aastaga kolmekordistunud, et autism kui diagnoos on ka umbes sel ajal välja kujunenud...
maailm oli siis oluliselt väiksem ja vähem teadlik.

2. sain teada, et 70-ndatel mindi kogu maailmas üle kohvi monokultuursele kasvatamisele.

kuni sinnani kasvatati kohvi traditsiooniliselt suuremate puude varjus, mis toimis kahjurite ja nendest toitujate (ilmselt siis eelkõige lindude) tasakaalustava keskkonnana. ka olid teada mitmed taimed, mis mõjutasid soodsalt keskkonda ja mida teadlikult istutati kohvipuude istandikesse.
monokultuurina kasvatamine tõi kaasa selle tüüpilise häda -- tasakaalustavate faktorite puudumine annab suure eelduse kahjurite plahvatusliku paljunemise puhanguteks. seega polnud muud pääsu, kui hakata suures koguses taimemürke kasutama.
no ja lauspäikese käes on taimemürk keemiliselt ebastabiilsem... lauspäikese paistel valmivad kohvioad ka kiiremini, jättes pikema valmimisperioodiga tagatud kvaliteedi teema tahaplaanile.
me elame masstarbimise ajastul,
mäletad?

3. siis veel avastasin oma üllatuseks, et maailmas teine kohvitootja on Vietnam!
kui Brasiilia toodab 33,1%, siis väike riik Vietnam 15,2% kogu maailma kohvitoodangust.
maa, mis 1965 - 1975 oli ameerika sõjardite uute relvade testimispolügon.
maa, mis külvati üle napalmpommidega.
jah -- Vietnam on suurim robusta tootja ja robusta ei ole just kohvijoojate lemmik. aga et robustas on 40-50% enam kofeiini, kui arabicas, siis on see suurepärane materjal kofeiini tootmiseks.
kuskil kõmulehe esikaanel võiks olla suurte tähtedega: NAPALM COCA-COLANA TAGASI.

suhkur?


sa ilmselt tead, kuidas käituvad väikelapsed suhkru üledoosi all?
ja ilmselt oled märganud mõnda jonnivat põngerjat kaubanduskeskuses, kes nõuab tungivalt kommi või limonaadi?
tegemist on üledoosi võõrutamisnähuga.
sellises psühhootilises seisundis on narkomaan, kes vajab uut doosi.

leidsin suhkrusõltuvuse kohta sellise blogi:
sugarholic

Kokkuvõtvalt:

naine, kes sa kavatsed sünnitada lapsi -- palun mõtle -- sa oled see üheksa kuud kõige vahetumalt oma lapsega seotud.
see, mida sa sööd või jood või kuidas oma pingeid maandad -- see kõik mõjub otse sinu tulevase lapse tervisele ja elujõule.
tahad usu, et Emake Loodus hoolitseb kõige eest ja pole sinu vastutada, mis seal toimub.
või et vanavanaema sünnitas põlluveerel ja pärast lapse puhastamist ja mähkimist läks heinateole tagasi.

me elame teises maailmas.

fotosüntees

loen praegu Nick Lane raamatut ELU TÕUSUTEEL.

tihe raamat.
pidin mitme teema osas kõrvalt infot juurde otsima.
(...peaks biokeemia kohta mingi heade visualiseeringutega raamatu leidma.)
igatahes sain mõne teema osas korraliku kevadise suurpuhastuse.

näiteks tõmbasin vee peale teadmisele, et elu sai alguse ürgsupist.
selgub, et ammu mahakantud teooria.
midagi hoopis põnevamat on selle asemele välja pakkuda.

ma nii rahul -- lõpuks on midagi tõsiselt head lugeda.

eile õhtul alustasin kolmandat peatükki FOTOSÜNTEES.

selle algus on niivõrd hea, et pean selle siia ära tooma.
täiega süüteküünal:

Kujutage ette maailma ilma fotosünteesita. Esmalt -- see poleks roheline. Meie planeedi smaragdroheline on peegeldus lokkavatelt taimedelt ja vetikatelt, tegelikult nende rohelistelt, fotosünteesiks valgust neelavatelt pigmentidelt. Neist pigmentidest esimene on võrratu muundur nimega klorofüll, mis lihtsalt võtab valguskiirguse ja muudab selle otsekui nõiaväel keemiliseks energiaks, mis hoiab käigus nii taimede kui loomade elu.

Maailm ei oleks ka sinine, kuivõrd taeva ja ookeanide värv on tekkinud selgest laotusest ja puhtast ookeaniveest, mille on hägust ja tolmust puhtaks pesnud hapnik. Ilma fotosünteesita poleks vaba hapnikku.

Tegelikult ei oleks ka maailmamerd. Hapnikuta ei ole osooni ja osoonita ei ole õieti millegagi vaigistada ultraviolettkiirte närtsitavat intensiivsust. Ultraviolettkiired lõhustavad veemolekuli hapnikuks ja vesinikuks. Hapnikumolekul tekib aeglaselt ega moodustu kunagi õhus, selle asemel reageerib aga kivimite koostises oleva rauaga, värvides kivimi luitunult punakaks. Vesinik pääseb kõige kergema gaasina gravitatsiooni raskuse alt ja pageb ilmaruumi kõrgustesse. See protsess võib olla küll aeglane, kuid pidurdamatu: ookeanivett tilgub pidevalt kosmosesse. Ultraviolettkiirguse tõttu jäi oma meredest ilma Veenus ja võib-olla juhtus nõnda ka Marsiga.