kolmapäev, jaanuar 6

õpitud abitus

õpitud abituse (learned helplessness) teema on Syytekyynal suure algustähega.
minu jaoks on see üks põhilisi toimemustreid, mis hoiab seda maailma olemast selline, nagu see on.

/* kas oled kunagi mõelnud, miks me nii inertsed oleme? */

kõigepealt siis Skinneri kasti tutvustus.
algselt oli see käitumist uuriva psühholoogia koolkonna -- behaviorismi -- üks töövahenditest.
see oli kast, kuhu pandi katseloom ja kus olid siis hoovakesed/pedaalid/kangid/nupud, mille liigutamine pärast stiimuli andmist (n. lambi süttimist) andis loomale positiivse tagasiside (n. sai süüa). katset oli lihtne korraldada ja see andis väga mõõdetava tulemuse -- loom pandi taas ja taas samasse olukorda ja mõõdeti, kui palju aega tal kulub kangi vajutamiseni.
loomulikult kulus algul palju aega enne, kui loom kogemata kangile vastu läks. olukordade kuhjudes hakkas aga see aeg lõpuks kiirendatult lühenema -- kuni korrani, kus loomal oli "asi käpas": ta vajutas pärast stiimuli saamist kohe sinna, kuhu vaja ja sai oma preemia kätte.
iga kord mõõdeti see aeg, mis kulus preemia saamiseni. tulemused kokku liites sai moodustada graafiku, kus siis ühel teljel oli katsete järgnevus ja teisel katseks kulunud aeg. saadud graafikut nimetatakse õppimiskõveraks.

aga inimestel on juba selline võõrandamiskalduvus ja ajapikku avastati, et mitte ainult positiivne tagasiside töötab. näiteks põrandasse lastud valuläve lähedase tugevusega vool on hoopis kindlamini tegutsema agiteeriv stiimul:


otsisin veebist, kas on kuskil head seda tüüpi katsete kirjeldust. ei leidnud piisavalt põhjalikku, seetõttu proovin anda kontsentraadi sellest, mis õppejõud kunagi sellest rääkis:

on veel üks stiimul, mida kasti pandud loom kõrgelt hindab.
vabadus
kastist välja pääsemine.

ja seal kastis on mitmeid kange ja pedaale jne, mida saab liigutada.
ja põrandas sumiseb vool.
ja on kaks katsegruppi:
ühtede kastis üks kang, pedaal või mis iganes avab väljapääsu sellest (piina)kambrist.
teise grupi kastides on kõik võimalused väljapääsuga ühendamata. no hope.
esimese grupi puhul kujuneb õppimiskõver.
teise puhul talumisekõver -- mille lõpus siis loom loobub kasti panduna igasugusest väljapääsemise otsimisest ja jääb põrandale tema keha läbivat voolu taluma.

katse jätkub forced swim testiga (FST), kus mõlema grupi katseloomad (kirjelduses olid rotid) pannakse veega poolenisti täidetud tsisterni, mille pinnal ujuvad kerged penoplasti tükid näiteks -- piisavad, et tekitada lootust, kuid tegelikult mitte kuidagi katselooma vee peal olla aitavad.
esimesed grupi rotid on võimelised kuni ööpäev rabelema oma ellujäämise nimel.
teise grupi rotid ei üritagi. upuvad kohe.

--------------------------------------------
rotid on sotsiaalsed loomad. inimesed samuti.
näib, et selline iseenda nullimise masinavärk on primitiivses ühiskonnas paratamatu. kellegi tahe peab peale jääma ja keegi peab viletsate kaartidega ses mängus leppima.
õpitud abituse teema puhul on oluline see, et osad on sellele enamalluvad ja osadel väljapääsu ühest olukorrast mitteleidmine kipub kergemini üldistuma, kui teistel.
mul siiani kirjutamata siia see üleüldistamise, eneseprogrammeerimise ja mantrami lugu.
aga ma lähen karvaseks, kui kuulen kedagi ütlemas, et ta ei oska midagi, et tal sellised asjad ei õnnestu, et tema puhul on teistmoodi üritamine välistatud jnejne.
see on ENDA ABITUKS ÕPETAMINE!
enda arenguvabadust ahistav tegevus.

ja ma ei oota, kuni tekib paremini mõistetav sõnastus. ma lepin enda oskamatusega ja hakkan nüüd kivile tilkuva piisana kordama:
muutujate liikumise eesmärk on eneseusu leidmine.
meis kõigis on võimalused see leida.
leida need tegevused, milles ollakse tõhus, millega saadakse hakkama, milles jaatatakse ennast.

mul on konkreetne näide -- salsa treeningud.
ma olen nii paljude inimeste peal näinud, kuidas nad treeningute käigus üha avatumaks ja elujaatavamaks muutuvad.
nad saavad üha enam ja enam asjadele pihta. nad näevad, et ka teised on sellised alles õppijad ja see, et kõik ei tule kohe ideaalselt välja, on loomulik. ja keegi ei karista sind ja keegi ei tee üldisemaid järeldusi sinu kohta.
inimesed muutuvad avatumaks, julgemaks, nende maailm on heledam.
nad muutuvad. nende kokkupaneku punkt nihkub hoopis uusi emanatsioone ergastama.
sealt vabaneb uus energia.
energia, et uskuda endasse.

Kommentaare ei ole: