USALDUS

näib, et olen teemas.
Lähedusest kirjutades pakkusin välja Usalduse esimese märksõnana. ja nüüd eile olime rahvaga koos Reena juures ja sealt käivitas.
kõige muu seas rääkis Reena oma kevadisest kogemusest, kus ta organiseeris grupile inimestele raftingu. et see kevad oli veetulv eriti suur, siis tõmbas keeris nende ühe paadi endasse nii, et isegi kaldalt paljude inimestega vedades ei õnnestunud kuidagi sealt välja saada. Reenaga oli meil sellest vahetult pärast sündmust juttu.


ja minu jaoks see pilt veidi ei kattu. siis ta rääkis ühtedest asjadest, nüüd veidi muust.
neil samadel päevadel võttis selline ekstreemsport mitme inimese elu. need küll olid omal käel üritajad.
aga Reena oli siiski rahulolematu, et üritust organiseeriv firma ei olnud sellist äärmuslikku võimalust väga arvestanud -- et paat läheb pöörisesse ja kolm inimest paisatakse jääkülma vette, kus neid ähvardas kiire alajahtumise ja teadvuse kaotusest tingitud uppumise võimalus.
õnneks läks kõik hästi.

selgus, et meie seltskonnas oli inimene, kes seotud sama raftingut korraldanud firmaga, ja tema ütles, et ta kuuleb sellisest juhtumist esimest korda. et selle tiimiga, kes seal oli, pole sellest juttu olnud.
Reena väide oli, et ta oleks oodanud sellisest ekstreemspordiga tegelevast firmast paremat ettevalmistust.
aga -- selge see, et see kevad oli vett tavapärasest kõvasti rohkem.

no siis küsisin Reenalt, et kas ta firma poole pärast pöördus, et toimunud olukorrale tähelepanu juhtida. "Mispärast, kõik läks ju hästi, keegi ei saanud surma?"

ja ma jätan meelega siit muu vestluse välja, et seda lõime selgelt esile tuua:
1. meie ühiskond on täis eksperte, autoriteete, professionaale.
2. nad on tekkinud seetõttu, et kõik inimesed vajavad Lapsevanemaid. kedagi, kelle hoolde end usaldada, kellele delegeerida vastutus, enda eest asjade otsustamine ja tegemine.
3. paljud need eksperdid teevad oma tööd ja on ainult mingis valdkonnas pädevad. aga et nad on eksperdid, siis rahvas eeldab neilt jumal olemist ja seega oodatakse neilt jumalikku ettenägelikkust ja täielikku pädevat ülevaadet.
4. kahtlemata on turu tingimustes ka need eksperdid huvitatud endast (oma konkurentidest) pädevama mulje jätmisest.
5. kui nende tegevuse puhul midagi tavapärasest rutiinist välja kaldub, siis pole kombeks neile tagasisidet anda. (sest nad on jumalad ja nad saavad isegi aru)

räägime veel teisest ekstreemspordist -- meditsiinist.

seal on see skeem puhtalt olemas. selge see, et arst ei jaksa kõigega kursis olla. meditsiiniteaduses tuleb metsikult kõike mida peale. mingi haiguse raviks 2 aastat tagasi parim ravim on täna juba enneminevik.
sest ravimitel on ju need neetud kõrvalmõjud.
aga ta on ikkagi ekspert.

ja siis tekivadki need reklaamiklipid, kus Šveitsi Sõltumatu Uurimisinstituudi teadlanna istub holograafilise andmetöötlusseina ees ja sa näed ise oma silmaga, kuidas see kõõmavastane shampoon on vaieldamatult pädevalt paari kena klahvivajutusega välja töötatud.

me vajame jumalaid, me vajame autoriteete, ma vajame Ühe Nupulevajutusega Õnne.


tegelik elu on näruselt mittepädev.

toon konkreetse näite:
akne.
tean mitut inimest, kellel see haigus näo laastanud.
Kotka helaariumis müüakse akne vastu lampe.
küsisin siis Margelt, et kuidas neil selle müümisega on läinud ja kas ta saab mulle mõne positiivse näite tuua.
ta arvas, et ei saa. et akne lampide ostjad on sellised rahulolematud.
sest noh seal saab hakata tulemustest rääkima alles poole aasta sihiteadliku töö tulemusena.
aga inimesed ju ei oska ennast nii pikaks ajaks mobiliseerida.

siiski loodan, et keegi on selle läbi teinud ja on oma probleemiga hakkama saanud.
sest ta oleks tõeline Eeskuju ja Inspiraator teistele.
ta on läbinud selle mahu ja ta on õppinud JÄRJEPIDEV olema.

Šveitsi kui tahes sõltumatu instituut võib mida iganes endale tõestada, aga kui inimene siinsamas on oma probleemi lahendanud ja ma näen teda ja tema eneseusku -- siis see toimib. see käivitab.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

mille poolest siis Muutuja on midagi muud kui Ekspert?

Muutuja ei ole jumal.
ta ei oota ka teiselt muutujalt jumalaks olemist.

muutujatel on teadmine, et kui nad oma probleemi põhjalikult kaardistavad, kui nad on koos asja lahendamise eest väljas ja kui nad on järjepidevad -- siis on nad hoopis paremal positsioonil, kui oleks sama asja üksi üritadades või kellegile jumalale lootma jäädes.

viimistlemata kukeke

Lev Võgotski on möödunud sajandi tuntumaid vene psühholooge.
temast on veebis palju materjale.
aga minu jaoks on läbi elu olnud süüteküünlaks tema viimistlemata kukekese lugu.

otsisin mööda veebi selle kirjeldust, aga ei õnnestunud hetkel leida.
seega kirjeldan enda mäletamist mööda:

katseisikutele antakse värvilised plasteliinid ja palutakse neil voolida kukekesed.
katse korraldajad jälgivad nende tegevust. kui nähakse, et katseisikul on kukeke peaaegu juba valmis, kui katseisik on sellega nn Viimistlusfaasis -- siis võetakse tema käest kogu komplekt ära. et hea küll, seda pole meil rohkem tarvis. et nüüd teeme mõned testid.
ja katseisikule antakse üha uusi teste, ülesandeid, küsimustikke. hulgem vaimset pingutust.
lõpuks antakse talle küsimustik, mille tulemustest saab tuletada katseisiku pinges oleku määra.

siis on kõik.
katseisikut tänatakse ja loetakse asi lõpetatuks...
ah jaa, võibolla tahab ta oma kukekese lõpuni teha?

ta tahab.
ja kui ta on oma kukekese keeleots suust väljas valmis viimistlenud ja seda iga külje pealt imetlenud ja endaga rahul -- siis palutakse tal sama pinges olekut kirjeldav küsimustik uuesti täita.

selgub, et tema pinge on silmnähtavalt maandunud.
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
siis vaata, mida sinuga toimub: sul on tonnide kaupa viimistlemata kukekesi!

sul on lahendamata probleeme, sa ootad kannatlikult, kas sulle oluline inimene leiab aega sinuga koos midagi teha, sul on kaelas kohustused, mida tuleb täita kuskil tulevikus, sul on mingi oma meeldiv tegemine, mille valmistegemiseks sul pole aega või häid ideid,...

kui vaadata ennast kui arvutit, siis meil on sadaüks programmi lahti.
ühes aknas on oluline kirjutis pooleli, brauseri aknas on teemaga seotud kümmekond veebilehte lahti, siis veel on mingi youtube tunnine dok allalaadimisel (pagan seda teab, miks see ühendus nii aeglane on), ootamise ajal mängib saateks lemmikmuusikavideote kanal... no ja Facebook on ka avatud (see neelab silmnähtavalt ressurssi), et ikka eluga kursis olla ja tegelikult seal on veel mitu lobisemise akent avatud ja no siis veel tiksuvad MSN-i lobaaknad ja kuna see kõik võtab nii kohutavalt aega, siis niisama vahtimise asemel on mõistlik mängida mõnda mitte niiväga tähelepanu nõudvat mängu ja tegelikult on kaks kirja ka kirjutamisega pooleli...



kas sellest lõpetamata kukekese seisundist annab üldse välja tulla?
vist nii, et paned aknad ükshaaval kinni.

aga hetkel on mul teine lugu pooleli ja ma ei võta endale siit edasi lahtikirjutamise kohustust.
ma kirjutasin selle kukekese loo minimaalselt ära, sest mul on vaja seal teises loos sellele viidata.
ja see pole esimene kord, kus mul on vaja olnud kukesele viidata.
olen seda kukeses lugu rääkinud nii paljudele.
aga kui sa pole seda kuulnud, siis nüüd sa lugesid.

seega on mu kukeke peaaegu valmis voolitud...

em...

LÄHEDUS

teema sai alguse mu jaoks eelmisel laupäeval, kui selgus, et mtü registreerimiseks on vaja PIN2 koode ja Muutujate registreerimine jääb seekord ära. Erkil oli siis vaja kuhugi edasi põrutada, ja meie Eevaga jäime Muutujate algkursusest rääkima (kokkuvõte siin).
üks teema, mida ma ikka veel ei oska kuhugi paigutada on enesesisendused, afirmatsioonid, mantramid -- enda programmeerimine, häälestamine läbi sõnaliste korralduste. ühe reaalsema asja visandasin sellest ahistamise teema puhul (seal teksti lõpus).
Eevale meenus sellega seoses MINU ENESEAUSTUSE DEKLARATSIOON, mille leiad Dagmar Kutsari LÄHEDUSEST PAARISUHETES kursuse ülevaate lõpuosast.

...reedel kirjutas Katrine Facebookis kaisuteraapiast ja siis kirjeldasin veidi oma kogemusi ja mõistmisi.
meil lastega on see kallistamise asi üliammu. Agnes tekitas, ta väiksena oli kallihimuline.
ja siis hakkasimegi kallistama. nii meil ongi kokkusaamiskalli ja hüvastijätu kalli ja hommikul ärkamise kalli ja õhtul enne magamaminekut kalli. lapsed kaasasid ka mu ema sellesse kombesse (pean tunnistama, et alguses olin veidi kohmetu, lapsepõlves meil polnud seda kommet...) ja nüüd on see mul veel mitme inimesega (osad ei ole veel selleks valmis :)

kallistamise ja põsesuudluste teemal rääkisime Karliga, kui talle ta lahkumispäeva hommikul Nõmmet näitasime. Istusime Kassi kohvikus ja maitsesime sealset pannkooki. Merle oli just tulnud aastaselt Itaalias õpingult ja kuidagi läks muu lõbusa jutu seas teema kallistamiste ja põsemusideni. Merle oli seal oma sõbrannade poolt uute inimestega kokkusaamisel tutvustatud kui keegi veidi omapärane isik, kes ei ole niiväga kallistamise ja musitamise inimene.
siis Karl rääkis oma kogemusest Prantsusmaal elamise aegadest. et talle põhjamaalasena oli veidi võõrastav näha, kuidas seal isegi sellised pooltuttavad kokku saades kallistavad ja musitavad. isegi meesterahvad omavahel (tegi oma jutus pausi). no ja kuidagi ükskord läks tal seal tuttavate ja sõprade ringis jutuks, et mis põsemusi kombed erinevates Prantsusmaa piirkondades on tavaks, et lõuna pool on viisakas 4 põsemusi anda ja kuskil on 3 põsemusi raudne komme ja et Pariisis siis on kõigest 2 põsemusi (hoiatus: see oli tema õpingute ajal ja praegu võib kõik teisiti olla, katsu sel teemal seal mitte niiväga asjatundlik olla :)... no ja siis küsiti Karlilt, et millised põsemusikombed neil seal Skandinaavias ka on?
Karl tegi sellise kohmetu näo.        tead isegi.
see oli suurepärane hommik ja ainult selliste suurepäraste inimeste seltskonnas tahakski olla.
ja kui me siis lennujaamas temaga hüvasti jätsime, siis tegime temaga tugeva hüvastijätukallistuse.
südamekalli.
siiralt.

tead küll, mis on südamekalli?
et kui meil on südamed kohakuti.
formaalsem kallistus oleks see, kui meil on paremad küljed kallistamise ajal kohakuti.
(see jutt on kõigest minu uskumine. ära võta seda niisama omaks -- jälgi enda peal ja proovi tunnetada.
kas on vahet?)
ma ei oska formaalse asemele paremat sõna leida, sest see on ikkagi kallistus.
ja mis veel oluline -- selle puhul pole küll südamed kohakuti, aga meie tajukeskused lõikuvad üksteisesse!!
siis võiks ehk öelda, et südame kalli on läheduse väljendus ja parempoolset kallit võib mõista kui endale teise teadvustamise, tema tunnetada soovi kallistust???
ääremeärkus: nö meheliku kallistuse puhul patsutatakse üksteise õlale kallistamise ajal.

ja siis on veel väikeste laste kalli
kui ta tuleb hommikul ja paneb oma unesoojad käed ümber su kaela ja pigistab kõvasti ja siis jääb veel veidikeseks kaissu tudulema.


laupäeval oli Raivo mu juures teistest pikemalt ja me saime temaga sellest läheduse teemast ja kõigest mis veel pikalt rääkida. talle oli vaja. mulle ka. aga see on paljuski sügavalt isiklik teema ja ma ei oska ja ei saa sellest kokkuvõtet teha.
igatahes nii see teema kuhjus ja täna ärkasin ja sain aru, et sellest tuleb kirjutada.
kirjutasin paberi paksult täis.
vaatasin seda nüüd.
ma ei kirjuta seda siia.

sõnad on lihtsalt sõnad.
sellised nagu:
USALDUS
USTAVUS
KAASA KÕLAMINE
SOLIDAARSUS
HINGELINE LÄHEDUS
KUULUMINE

sa oskad isegi neid enda jaoks lahti rääkida.
niimoodi blogis kirjutamine on monoloog ja see pole tõhus.
lähedusest on palju kirjutatud pealegi.

aga kuna ma räägin Muutujate võtmes, siis ma ei jää sõnade taha. mulle on vaja praktikat, kogemusi.
võtame midagi reaalset ette:
õpime kallistama, õpime naeratama, õpime teisele head soovima??
õpime peatama teiste ja enda tasalülitamist?

me ei oska küsida, kuidas keegi meie käitumisest aru saab.
me ei oska tänada. ja me ei oska seda väärtustada, kui keegi meid tänab. me ei oska seda tähele panna.
me ei oska leppida, andeks anda.
me ei oska vabandada.

mina igatahes üritan.
palun ära naera, kui see mul välja ei tule.
ja palun - katsu vältida lõhkuvat kriitikat.
selle asemel ütle lihtsalt, kuidas sinu meelest oleks õigem ja loomulikum.

sest ma olen täielik algaja.
aga ma tahan üritada.
sa ei tahaks?

AHISTAMINE

pühapäeval Muutujate Põhikirja kokkukirjutamise lõpus läks meil jutt teemale, et millisena ma siiski näen konkreetseid Muutujate töövorme.
teema on lai ja ma pole kindel, et suudaksin seda loetava ja pealeminevana täies mahus kohe kirja panna.
(see on see koht, kus taas mõtlen, et peaksin diktofoni muretsema, mingil hetkel tulevad nii õige sõnastus kui tõhus järjestus nagu kosest, aga kui pärast lähed ja üritad taastada, siis on kõigest porine uhtorg sama koha peal)

alustan konkreetsest näitest, millest pikemalt siis rääkisime.
Ahistamise teemast.
konkreetsel juhul rääkisime seksuaalsest ahistamisest töö juures, aga Ahistamise nähtus on laiem mõiste ja seda on võimalik lahata ja selle vastu on võimalik välja töötada strateegia.
julgen seda väita, sest mul on veenev positiivne kogemus. me saime mu tuttavaga hakkama teda töö juures süstemaatiliselt ahistanud tüübiga.

ma ei ole kogenud selle loomaaia kõiki soppe ja kahtlemata mul puudub kõigist Ahistamise tehnikatest täielik ülevaade. aga see, et mul õnnestus omi praktikaid selle konkreetse ahistamise peatamiseks rakendada (kusjuures tulemus oli üllatavalt tõhus) -- annab mulle veendumuse ja julguse väita, et see on lahendatav.

esimene probleem on see, et inimene, keda ahistatakse, ei julge väljastpoolt abi loota.
sest ahistamise juures tehakse midagi inimese Lootusega.

see võetakse talt ära.

ta kaotab oma Kerguse. Vabaduse olla.
Usalduse maailma vastu.
aga minu jaoks on siiski kõige suurem ebaõiglus temalt ta Lootuse, tema unistuste võtmine.
oh muidugi -- lootus sureb viimasena, aga see on see viimane ja närune lootus -- lootus, et see kõik ükskord ometi lõpeks.

Ahistaja tegutseb selle nimel, et oma ohver Karjast eraldada.
ja see on suur-suur teema: meil puudub oskus oma absurdsetest probleemidest rääkida.
või siis ka: meie Laiskloom ootab lapsemeelselt, et asjad lahenduvad iseenesest, et keegi lõpuks tuleb ja pühib nina puhtaks.
aga keegi ei tule.
kõik kaetakse Kellegi Teise Probleemi väljaga -- ja selle varjus süstib Ahistaja oma ohvrisse aina uutes doosides seedemahla.
(ma ei mõtle siin küüniliselt, vaid tahan sind ärritada vastu vaidlema või mida iganes. peaasi, et saaks su Ükskõiksusest välja)

/* usun, et kunagi liitub selle töörühmaga ka inimesi, kes on ise kedagi ahistanud.
sest see on tupik. inimene, kes seda teeb, on ise milleski lõksus.
ja me kõik oleme inimesed, kellel on Õigus Muutuda.
"meie - nemad" vastandamine on üldkokkuvõttes vilets strateegia. meil tuleb sellest üle olla.*/
 - - -

ei kavatse siin kirjutada tehnikatest ja strateegiatest.
see ei ole jutustamise teema.
jutustamine ei tööta.

aga ma tean, mida TEHA.
ja sellest veendumusest peab saama inimeselt-inimesele nakkus.

sest inimene, kes on oma elus saanud Ahistamisest üle, kiirgab hakkama saamise veendumust teistesse, kes siis pöörduvad tema kui valgusallika poole.
ja nemad saavad ka hakkama.
ja saavad hakkama saamise veendumuse kiirgajateks. ja omakorda juba paljudele uutele pimedusse surututele valguse allikaks... mõtle -- milline tagurpidi pööratud püramiidskeem.

sest hakkama saamine on poolik võit.
täielik võit on siis, kui sa oled suutnud ka kedagi teist viia hakkama saamiseni.


aga siin paar päeva tagasi saatsin Eliisi pikemat maad ja meil läks jutt järgmise töögrupi teemale:
OSKUS KÜSIDA (mul jälle ei olnud diktofoni, järjekordselt läksin sünkrooni)
ja kui lahku läksime, siis minus oli veel see häälestus edasi ja siis liikus mõte Ahistamise teema juurde tagasi ja siis mõtlesin sellele, et oleks vaja mingeid sisenduslauseid neile inimestele, kes sellest ängistusest tahavad lõplikult välja saada ja siis rattaga hooga edasi sõites see sõnastus tuligi ja jõudsin haarata taskust mobla ja sinna lugeda.
eile hakkasin üht teist salvestust telefonist otsima, aga kõige esimene oli see sõnastus.
olin selle unustanud.
kirjutasin selle välja, muutsin ja parandasin (algul oli see nagu pöördumine Ahistatava poole, aga siis panin Sina asemele Mina -- et ta ise endale ütleb seda). praegu on see sellisel kujul:

ÜKS JA AINUS

kellelgi ei ole õigust võtta minult siin ja praegu olemise õnnetunnet.

see, mis oli,on möödas.
seda ei ole enam.

aga see, mis on ja tuleb – see on täielikult minu elu.
see on aeg minu jaoks.
mul on Üks ja Ainus Elu - ja mul on täielik õigus seda elada.
mul on õigus olla vaimustunud,
mul on õigus olla armunud.
mul on õigus tuua oma ellu Uudsus ja Värskus ja Avastus.
 
MUL ON TÄIELIK ÕIGUS SELLEKS.

/* ja niimoodi kirjutades läksin häälestusse ja sinna juurde tuli juba midagi, mis on nagu midagi muud, aga tegelikult kuulub ka sinna juurde. ma ei tea, võiboll oleks see midagi sellist, mida inimene, kes on kedagi ahistanud, peaks endale sisendama? */

 

inimesed on erinevad.

neil on õigus olla minu arvamistest mõjutamata.
neil on õigus olla sellised, nagu nad tahavad olla.
neil on vabadus muutuda,
eksida,
kahelda,
aga sellest hoolimata proovida.

ja minu asi ei ole seda hinnata,
selle põhjal neist midagi arvata.nad elavad nii, nagu nad oskavad.
neil on oma unistused, oma igatsused, oma armastus.
minu teha on neile head soovimine. 
neil on nende Üks ja Ainus Elu.
ja ma soovin neile head.
 
NEIL ON ÕIGUS OLLA.

TOMATIS meetod

mõtlesin, et olen sellest juba kirjutanud, sest olen Tomatisest rääkinud paljudele inimestele.
aga nüüd käisin blogid läbi ja sain aru, kui paljudest olulistest asjadest veel on rääkimata.
aiman, miks.
mul puudub tagasiside. pole seda tunnet, et neid blogisid võiks kellelgi peale minu vaja minna. minu peas on need teemad olemas, seega mu seisukohalt ilmselt pole vahet -- kas nad on seal, või ma kirjutan kuhugi välja.
(viimasega kaasneb pealegi kõva enese kokkuvõtmine ja vastutus, millest mu laiskloom katsub mind võimalikult eemal hoida.)

niisiis olen sellest Tomatise meetodist paljudele rääkinud. aga et neil reaalsuses pole teemaga kokkupuudet, siis neile ei haaku.
nüüd siis Danael haakus.
ta puutus kokku inimesega, kelle tuttav veab mtü Autismiabi keskust Allisson. Danaele meenus, et ma olin midagi rääkinud autismi ravist mingi meetodiga. (mu elu on Tsehhovi näidend -- kui esimeses vaatuses on püss seina peal, siis teises vaatuses kasutatakse seda põmmutamiseks.)

Tomatise meetodi peale sattusin otsides kõikvõimalikke sagedusega ravimise teemasid.
(usun sellesse, sest nii 4 aastat juba infrapuna lambi veendunud kasutaja)
kuulmisteraapiaid on väga mitmesuguseid, nagu ka valgusteraapiaid. (igatahes on viimastest Rybergi seade mu jaoks kahtlemata esikohal)

Tomatise kohta on kohati mõtlemapanev materjal wikipedias. kummatigi tundub see artikkel väga ammu kirjutatuna. uuemate uurimuste ja inimeste vahetute kogemuste kohta on enam materjali youtube alt leida.

aga ilmselt peaksin siiski siia tegema kokkuvõtte Tomatise ideest nii, nagu ise aru saan:

meie kuulmisorgan hakkab kujunema juba viljastamise teisel päeval.
neljandaks raseduskuuks on kõrv täielikult välja kujunenud.
see on esimene välismaailmaga suhtlemise meeltekanal.



toon siia juurde syytekyynla, mida peaksid teadma: 
imetajad on välja kujunenud dinosauruste domineerimise ajastul arenenud öise eluviisiga hiiresarnasest olendist. päevasel ajal olid saurused saavutanud oma arengus tõelise tõhususe -- nad domineerisid täielikult.

aga need reptiilid olid päikesest sõltuvad.

tuleta meelde kivil end soojendavat sisalikku. alligaatorimunade päikeses haudumist.
või siis skorbuudiga kaasnevat kanapimedust... sest linnud ju on sisalike edasiarendus (olgu, öökull on ka nägemise mõttes võimas edasiarendus).
öö jäi dinosaurustest puutumata.

ja sellel hiiresarnasel olendil kulus terve Triiase ajastu (251...199 miljonit aastat tagasi) ilmetut arengut. kui vaatad kõrvalolevat skeemi, siis ega Juura (199...145 miljonit aastat tagasi) ajastul ka niiväga ilmekat arengut ei toimunud. Alles Kriidi ajastul ilmusid platsentaalid. ja koos ajastu lõpu ja dinosauruste väljasuremisega sai alguse see imepärane liigiline küllus (4500 liiki), mis ulatub 1,5- grammisest kääbus-ripskarilikust 150-tonnise sinivaalani.


milline mutatsioonideahel viis selle roomaja teisendi tänapäevase imetajate maailmani?
ta seal kauges Triiases väliselt jäi jah suht samaks dinosauruste poolt öösse surutud pisilaseks. aga nende kümnete miljonite aastate jooksul hakkas see nurkasurutus teatud Muutuseid toetama.
üks läbilöök oli karvkatte idee.
öösel on jahedam. aluskarva ja nahaaluse rasvkoe arendamise võime andis suure eelise. linnud muidugi said ka sellele ideele pihta -- neil on suled aluskarvade asemel ja rasva oskavad nad ka edukalt külma vastu kasutada.
(kui nii vaadata, siis Arktikas jalutavad jääkarud ja polaarrebased, aga Antarktikas pingviinid.)

KUID imetajate eellaste kõige geniaalsem leiutis oli läbimurre kuulmistehnoloogias.
kõigil imetajatel on kõrva trummiõõnes kolm kuulmeluukest:
vasar, alasi ja jalus.
selline ülitundlik kuulmisorgan on ainult imetajatel.
sest neil oli vaja oluliselt paremat kuulmist ööhäältes orienteerumiseks.
ja see kuulamisele orienteeritud tegevus tõi endaga kaasa ka neokorteksi ehk suuraju arenemise! 
sisalikel ei ole suuraju.
saad aru -- see, et sa saad neid ridu lugeda ja mõista, on tänu sellele, et kunagi üks meie esivanematest sündis oma perekonda kõrvast kahtlaselt tundlikuna.

(nüüd vast saad paremini aru, miks meie loode on nii varakult juba kuulamisele andunud.)


Tomatis alustas lauljate ravimisest. ta isa oli ooperilaulja ja ta hakkas oma poja juurde saatma oma kolleege, kellel tekkisid probleemid mingite nootide väljalaulmisega. pärast tavapäraste meetodite edutut katsetamist hakkas Alfred Tomatis asja olemusest sügavamalt juurdlema. ta tuli välja teooriga, et nootide väljalaulmise probleem on tegelikult kuulmise probleem. lauljad ei kuule seda nooti, seetõttu ei saa ka selle laulmisele pihta.

ta oletas, et lauljad ise kahjustavad oma kuulmisorganeid. juba 80-90 detsibelli heli mõjub kõrvadele kahjustavalt. aga meeslauljad on võimelised tekitama kuni 150 detsibellise heli.



Tomatis hakkas lauljaid nende "kaotsiläinud" sageduste kuulamisega treenima.
väidetavalt edukalt.

edust innustatuna hakkas ta sama helide suunatud kuulamise meetodit katsetama muude teemade puhul.
vast kõige äärmuslikum ongi see autistlike laste ravimise meetod.
sotsialiseerumine toimub juba looteeas. ja selle esmane allikas on loote jaoks tema ema hääl. see on lähim heliallikas. ta on sellesse maailma juhataja.




kuivõrd olulist osa meie maailma mõistmisel omab kuulmine ja kuivõrd meie kehaasend selles osaleb:
katsu tähelepanu pöörata just sellele vestibulaaraparaadi ja kuulmise seotusele. meie kehaasend on seotud meie kuulmise ja mõistmise võimega.



minu poolt leitutest on järgnev kõige ilmekam klipp. meetodi kasutamin reaalselt.
ja jällegi vaata, kuivõrd on see kõik seotud kehalise liikumisega!



lingid:
Tomatis Meetodi ametlik kodulehekülg.

Austraalia koduleheküljel on paremini lahti kirjutatud jutud erinevate selle meetodiga ravitavate käitumishäirete kohta:
autism
auditory processing (ei tea eestikeelset vastet)
ADD (Attention Deficit Disorder... keskendumisvõimetus?)
Speech Delay (kõne puudulik areng?)
Düspraksia
Õpiraskused 


==========================================================================

Muutujate raames tahaks välja arendada Viisipidamise õppimise töörühma.
see peaks olema Tomatise meetodiga sarnane asi. ma usun, et see on võimalik.
sisuliselt sarnane töö, mida solfedžos tehakse -- tajuda kahe järgneva heli kõrguste erinevust.
see peaks olema võimalik. kui kambaga ette võtta ja katsetada.
tahaks murda selle müüdi!

==========================================================================


otsimise kaigus leidsin veel ühe heliteraapia videoklipi. Harmonic Alliance Therapy.
hetkel pole keskendumise ressurssi, aga vähemalt viitan sellele: