kolmapäev, august 25

Iatrogeenne haigus

Keha keeruka signaalidesüsteemi üheks kõige imetlusväärsemaks omaduseks on spetsiifilisus. Kui mürgine luuderohi tekitab käenahale lööbe, siis sellega kaasnev järeleandmatu sügelus tuleneb histamiini vallandumisest ­­– histamiin on signaalmolekul, mis aktiveerib põletikuvastuse luuderohus leiduvale allergeenile. Ei ole mingit põhjust tekitada sügelust kogu kehas ­­– histamiin vabastatakse ainult lööbepiirkonnas. Samamoodi, kui inimene seisab  silmitsi stressi tekitava olukorraga, suureneb histamiini vabanemine ajus verevoolu närvikudedesse, tõhustades ellujäämiseks vajalikku neuroloogilist töötlust. Histamiini vabanemine ajus, et stressiolukorras paremini toime tulla, on piiratud ning ei käivita mujal kehas põletikureaktsioone. Nagu USA rahvuskaarti, nii kasutatakse ka histamiini ainult seal, kus vaja ja nii kaua kui vaja.
Enamikel Meditsiinitööstuse ravimitest ei ole aga taolist spetsiifilisust. Kui võtta allergilise lööbega kaasneva sügeluse leevendamiseks tablett antihistamiinikumi, imendub ravim üle kogu keha ning mõjutab histamiiniretseptoreid igal pool, kus neid kehas leidub. Tõsi, antihistamiinikum pärsib veresoonte põletikuvastust ning vähendab drastiliselt allergia sümptomeid. /* allergia toimemehhanismide kohta on suurepärane peatükk Matt Ridley raamatus GENOOM, mis on eesti keeles ilmunud kuukirja Akadeemia järjejutuna 2002/2003 */
Kui aga antihistamiinikum ajju jõuab, mõjutab ta seal paratamatult ka närvifunktsioone mõjustavaid närviringeid. Just selle tõttu kogevad inimesed käsimüügi antihistamiinikumi võttes allergia leevendumist, kuid mõnikord kõrvaltoimena ka uimasust.
Hiljutine näide ravimi traagilisest kõrvalmõjust on sünteetilise hormoonasendusravi (HAR) sandistav ja eluohtlik kõrvaltoime. Östrogeeni tuntuim toime on mõju naise reproduktiivsüsteemile. Viimase aja uuringud östrogeenretseptorite jaotumisest kehas on näidanud, et need retseptorid – ja ja mõistagi nendesse sobituvad östrogeeni signaalmolekulid – on tähtsad ka veresoonte, südame ja aju normaalse talituse seisukohast. Arstid on kirjutanud östrogeeni rutiinselt naistele, kel tekivad menopausiga seotud kaebused seoses sellega, et nende reproduktiivsüsteem lõpetab töö. Farmatseutilise östrogeenravi puhul ei piirdu mõju aga ainult sihtkudedega, vaid östrogeen mõjutab ja häirib ka südame, veresoonte ja närvisüsteemi östrogeenretseptoreid. Sünteetilisel hormoonasendusravil on leitud murettekitav kõrvaltoime – ta põhjustab südame-veresoonkonna haigusi ja närvisüsteemi düsfunktsioone nagu insult [Shumaker jt 2003; Wassertheil-Smoller jt 2003; Anderson jt 2003; Cauley jt 2003]
Ravimite kõrvaltoimeid, nagu HARi juhtumi puhul, on üks peamisi põhjusi, miks üks sagedamaid surmapõhjusi on iatrogeenne (s.o. ravist tingitud) haigus. Konservatiivsete hinnagute järgi, mis avaldati ajakirjas Journal of American Medical Association, on iatrogeenne haigus USAs tähtsuselt kolmas surmapõhjus. Igal aastal sureb USAs ravimite kõrvaltoimete tagajärjel üle 120 000 inimese [Starfield 2000]. Eelmisel aastal ilmus aga uus, valitsuse kümne aasta statistikal põhinev uuring, mille tulemused on veelgi õudustäratavamad [Null jt 2003]. Selles uuringus jõuti järeldusele, et iatrogeenne haigus on tegelikult USAs sagedaseim surmapõhjus ning et retseptorravimite kõrvaltoimed põhjustavad rohkem kui 300 000 surmajuhtu aastas.

Bruce H. Lipton  "Uskumused ja bioloogia" lk 110 - 112

Kommentaare ei ole: