KAARDILT VÄLJAS

/ - - - / ja siis arvas Andres, et ta tuleb ka välja ja saadab mind veidi maad. oli mõnus õhtu jalutamiseks, igavese juuli viimane päev. paari tunni pärast algas august. kui nii mõelda.
olime enne pikemalt rääkinud Alien Interview ja Sethi teemadel. ja siis seal majadevahelisele teele ümber sirelipõõsa keerates mul tuli meelde see mõte, mis on mind kummitanud aeg-ajalt. et kui Alien Iterviews ta ütleb, et kõik need püramiidid ja muu selline on loodud ainult selleks, et meie teadvust millegi külge vangistada. et see müsteerium, mis nende ümber on loodud, ongi lihtsalt selleks loodud, et olla müsteerium. teadvuselõks.
siis: kas mitte see, et on olemas nii palju osaliselt kattuvaid ja osaliselt vasturääkivaid siinse olemise seletusi -- kas neid ei saa (ja tegelikult saabki) vaadelda teadvuse lõksudena?
sest mis on tulemus? sul on mingi sinu jaoks seletusjõudu omav käsitlus, millesse sa usud. ja see on sul kuskil teadvuse tagataskus ilusti kokkupakituna olemas. ja kui sa satud sulle tundmatusse olukorda ja oled segaduses, siis võtad selle sealt välja ja laotad laiali ja vaatad keeleots suust väljas, et kus me siis nüüd olemegi.
see annab kindlustunde, et sul on tagataskus midagi.

aga tead mis -- mul on nüüd selle kujundi kohta üks mälestuskild.
me otsustasime kunagi eesti-läti segameskonnaga põrutada Andrise autoga Barcelona seminarile. see oli kõva seiklus. (oh, tahaksin tagasi saksa kiirteedele, kus 180 km/h on loomulik kiirus ja 140 teo kombel venimine)
aga ma tõstan meid meie sihtpunkti ja hetke, kus me sisenesime Barsat läbivale kiirteele. ma ei olnud hetkel roolis ja ma ei olnud ka kaardilugeja. aga ühel hetkel nad otsustasid kiirteelt maha tulla, et hakata olümpiakeskuse poole suunduma. ma lihtsalt nautisin olukorda. vaatasin möödalibisevat olmet. mingil hetkel pidin nende juba närviliseks kiskuva lätikeelsesse arutellu sekkuma mainides, et me millegipärast sõidame juba teist korda sama panoraamreklaami juurest mööda ja miks me taas valisime selle tänava, mida mööda me ilmselt jälle tagasi jõuame kolmandale ringile? minu kohamälu oli pikemat aega kahtuse all. seni, kuni me jõudsime uuesti selle reklaami juurde.
siis pidid targemad meist ka tunnistama, et me oleme plindris. järgmine idee oli sellest rahvasummast leida politseinik. politseinikul võib olla selline kogemus, et tema poole on ennegi mingid inglise-läti-eesti-umbkeelsed isikud käte ja jalgade ja mingi idiootliku kaardiga vehkides pöördunud. lõpuks leidsime ühe. ja püüdsime teda oma kaardi vaatamise lõksu meelitada. ta isegi huvitus sellest. pööras nii ja teistpidi. ja praktiliselt kohe tekkis meie ümber nii tosinast inimesest inimsumm, kes huviga jälgisid toimuvat ja kutsusid tuttavaid üle tänava ka vaatama, aga sellel olukorral polnud antud telklinnakuteni välja areneda, sest kuidagi õnnestus leida keegi, kes veidi oskas inglise keelt ja tema jutust hakkas meile aegamisi koitma, et me ei ole enam Barcelonas. EI. see on hoopis teine linn, mis on küll Barsa eeslinn, aga see ei ole Barcelona. ja seetõttu meie Barcelona kaart siia ei ulatu.
me olime kaardilt väljas.

(aga see kaardijutt on kerge vahesahtel, mida Andres eile ei saanudki märgata, sest see tekkis hetk tagasi.) läheme nüüd tagasi sinna sündmusmulli ja kõnnime ühtlase tempoga mööda teed edasi ja ma katsun seal talle selgitada, miks ma enam ei vaja seletusi.
päev tagasi tahtsin õhtul täiesti rampväsinuna oma arvuti kinni panna ja siis Outlook teatas, et tal on vaja mu vanu meile korrastada/pakkida vms. tunnistan, et mul on erinevates kaustades aastaid hoitud kirjavahetus.
kunagi ammu, kui castaneda teemadest hoogu läksin, siis hakkasin neid koguma ja sorteerima, et kunagi tuleb aeg, kus ma need kõik ette võtan ja üksipulgi teen igast meilist kokkuvõtte ja hingan sealt kogu selle energia tagasi. :):):):)
ma vist ei usu enam, et see oleks võimalik.
tunnistasin Andresele, et mul Tango meilinglistist tulevad kirjad eraldi folderisse ja seal on mul 2400 lugemata kirja ja vast enamgi loetud kirja. ja mulle enam eriti ei lähe korda need teemad, mille ümber seal vaieldakse ja arutletakse. sest see on samuti teadvuse lõks ja kui ma hakkan seal lugema, siis tunnen, kuidas kleepun millegi külge ja lähen kaasa. aga ma enam ei hakka enda arvamust kirjutama, olgu -- ma paljudel juhtudel olen hakanud kirjutama. väga vähestel juhtudel olen ka kirja saatnud. paar päeva tagasi kustutasin visandite kaustast paar saatmata jäänud kirja.
sest päris kiiresti tuleb tunne, et kui ma saadan kirja, siis seal vallandub mingi laviin, et siis peab vastama sealt saadud kirjadele ja nemad vastavad ja nõnda edasi.
aga mul on muudki teha.
sest Vaim on siinsamas. mul on lahendada niigi mitu tema ülesannet.
ma ei taha uusi ülesandeid juurde, ei taha sõita nagu lumekoristussahk üha kasvavat mäge ees lükates.

mul ei ole vaja vahendajaid.
mulle piisab, kui ma küsin endalt, mida ma praegu peaksin tegema. ja mingi aja pärast ma juba tean, mida ma pean tegema.

siis püüdsin Andresele ära seletada, kuidas mul selle Vaimuga vahetu sideme taotlemine aitab elus hakkama saada.

et kui minuga juhtub mingi jama (ja selles osas ma olen andekas :), siis ma katsun sellest vingumise ja halamise vahepalast kiiresti üle hüpata ja keskenduda mõttele, et "Vaim tundis, et ma olen selle ülesande väljakandmiseks piisavalt tugev. nii -- vaatame nüüd rahulikult, millest läbitulekut või mille ületamist minult eeldatakse."
selline Vaimu Ülesandele mõtlemine on juba sellest olukorrast välja asetumine.

seega: esimene faas on Ülesande sõnastamine.
kui sa oled küsimuse hästi sõnastanud, siis see annab Vastuse.

siit edasi: Vaim ei ole kunagi ülbe. Vaim tahab selle ülesande lahendamise protsessis dialoogi üleval hoida.
mäletan olukorda, kus mul töö juures tekkis progemisega probleem. ma teadsin, mida ma tahan ja proovisin ühte lahenduskäiku ja see millegipärast ei töödanud. vaatasin koodi üksipulgi üle, et ehk kuskil on punkti asemel koma või midagi sellist ülijaburat. ei leidnud. seega sain aru, et ma olen kinni jooksnud ja vaja on Vahepala. läksin välja ja jalutasin poeni. poed on head hajutajad ja pealesõitjad.
mul polnud vaja poodi sisenedagi, sest tee peal möödusin mingitest prükkaritest. ja siis üks neist hüüdis eemal olevale teisele midagi just minu möödumise hetkel.
ja järsku ma teadsin, mis minu progemise ülesandes oli valesti.
Vaim valis esimese ettejuhtuva, kelle kaudu ennast kanaldada.
minu asi oli olla Otsingus, olla Perifeerses Tähelepanus. ja Taibata, et minuga Räägitakse.
lihtne.

mis olen aastatega tähele pannud, on see, et osad inimesed on head kanalid. need on need vahelaused, mida nad mõnikord täiesti teemaväliselt ütlevad. (ühe inimesega olen hakanud lausa jälgima seda topeltkõnet).
teisalt on selliseid inimesi, kelle puhul pole läbilööki nagu oodata.
endale ütlen, et küllap neil on kanalid skeemidest umbes.
mitte pahatahtlikult.
mul endal ka on ikka veel olukordi, kus ma ei taipa kaardi tasandilt väljuda.
kunagi olin vist kahemõõtmeline kaardil elamisest..
nägija Tanja, kelle juures aastaid käisin endale asju selgeks rääkimas, koputas mulle mitmel korral vastu laupa ja ütles, et ma olen seal liiga kinni ja kapseldunud.
nüüd, palju aastaid hiljem, olen temaga täiesti nõus.
ma olin hullult kinni. mul oli nii palju "nii on õige ja nii peab" asju, mis mind segasid Vahetult Toimimast
ma ei voolanud.
kahju.

...
sellelt skeemides kinniolekult hüppas Andres oma viimase aja lemmikteemale -- ta just sai oma toa remonditud. ta tegi seda ise. see on võimas enesejaatuse kogemus. ma tean. mul on heameel tema pärast :) see on hea ja õige, mis ta tegi. me peame selliseid enda ületamisi kogema. saama tagasiside sellest, mida me suudame.

ja selle remondi tõttu oleme me Andresega teab mitmel kokkusaamisel jõudnud TÖÖ teema juurde (see omaette suur teema).
seekord meenus Andresele suurepärane lause, mis kõlab umbes nii:
ARE YOU JUST OCCUPIED OR YOU ARE REALLY WORKING?

eesti keeles see nii jõhkralt ei kõlagi. töö puhul me saame rääkida hõivatusest. mingi tööhõive amet vms on/oli kuskil.
riikide puhul küll ka räägitakse nende hõivamisest, aga jõhkram sõna on siiski okupeerimine.
KAS SA OLED OKUPEERITUD VÕI SA TEED TÕELISELT TÖÖD?

see esimene tähendab seda, et sa oled nagu leheke tuules, et sind on olud ja su enda vajadused sundinud andma suure osa endast kellegi teise kasutada. sa ei samastu sellega, mida sa teed. selles tegevuses on sinu kontrollkese sinust VÄLJASPOOL. sa oled kellegi teise kasutada.
tõeliselt tööd tehes on sinu kontrollkese aga sinus endas.
sa tead, mida, miks ja kuidas sa teed.
sa teostad oma elu.

pakkusin, et sinna juurde võiks panna veel ühe mõõtetelje.
PÜHENDUMISE.
sa võid täiesti oludest aheldatud olla, aga kui sa teed seda PÜHENDUMISEGA, siis see on võimalus ennast jaatada.
et see võimalus on alati.

olla skeemist väljas.