pühapäev, september 20

Valukeha

Eckhart Tolle on sellepoolest huvitav, et ta ise tunnistab UUS MAAILM alguses, et see raamat on viletsasti kirjutatud.
see on.
suuresti tänu sellele ülestunnistusele ja kellegi metsapoolelistis kiitmisele ma närisin selle vähehaaval siiski läbi. tahtsin aru saada, miks osadele inimestele ta siiski läheb peale.
selle vaevalisuse suhtes kahtlustan, et tegu suuresti sellega, et kuulun enam visuaalsele mõtlemisele orienteeritud tüüpi ja mulle lähevad korda praktikal põhinevad kogemused.
näiteks võin võtta suvalise Castaneda raamatu suvalisest kohast lahti ja jäädagi lugema. mu jaoks on need raamatud täiega reaalne maailm, milles olla. eile oli Andres külas ja andsin talle Gladwelli MURDEPUNKTI lugeda ja ta sukeldus käigult sinna, sest tegemist on hästikirjutatud raamatuga.
Tolle raamatus on kogu paksuse peale kõigest kaks situatsioonikirjeldust. enamus raamatust on aga sõnad, sõnad, sõnad - ühe taani printsi kirjeldust kasutades.
(tema SIIN JA PRAEGU jäigi mul pooleli, sest no sama sündroom, mis Erki räägib mitme autori puhul, et nad kirjutavad ühe ja sama raamatu mustandit uuesti ja uuesti ümber.)
mis Tolle puhul siiski kohale jõudis ja tiksuma jäi, oli valukeha idee.


sa oled kellegiga tülis olnud?
kas on sul elus olnud olukordi, kus sa valad välja kõik negatiivse (ja rohkemgi veel), mis sul aastatega selle inimese suhtes kogunenud?
näiteks oma isa või ema suhtes?
või (endise) elukaaslase?
või lapse?
et oled endast välja läinud ja oma emotsioonid siis välja valanud (tühja).
Tolle järgi see ei ole sina. see on sinu valukeha, kes nagu kass magab sinus ja kui on vaja süüa, toituda sinu emotsioonidest, ta ärkab ja võtab lihtsalt kontrolli su käitumise suhtes üle ja viib sind sellesse seisundisse. ja pole oluline, kes selle tüli algatas. ühe neist valukeha oli lihtsalt näljane ja loomulikult saab hoopis parema söömaaja, kui ka teise osapoole valukeha täiega kampa lööb. tango needs two.
oma mõttearenduses unistab Tolle, et kunagi tuleb aeg, kus kohtus inimest enam ei mõisteta süüdi, sest kuriteo hetkel ta polnud tema ise, vaid tema valukeha oli võtnud ta üle kontrolli.
see on juba arvestatava suurusega mõtteviirus, kas pole?
otsekohe meenub mulle võrdluseks suur mõtteviiruste meister Freud.
kunagi tudengina kuulus tema tööde lugemine õppekavva. toona oli sellist kirjandust vähe saada ja killuti, aga ega lukuaugust vaadates asi nägemata jää.
igatahes päädis toonane lugemus sellega, et mu erootiliste unenägude lõppu hakkas ennast haakima shokeeriv arusaamine, et mu partneri puhul oli lõppkokkuvõttes tegemist ikkagi minu emaga :[
(selle viiruse väljapõdemiseks kulus aastaid)

miks ma selle valukeha suhtes nii karvane olen?
esiteks - olen aastaid kassidega koos elanud ja minu jaoks on täiesti sobimatu kassiga võrdluse kasutamine. hoopis vastupidise näitena on teada budistlik praktika, kus munk sulgub elama koos paarikümne kassiga, et õppida neilt enese valitsemist ja pingetest vabanemist.
teiseks - see kujund on hea kirjeldama ja teadvustama sellise fenomeni olemasolu, aga ainuüksi teadvustamisest üksi ei piisa selle ületamiseks.

suvel juhtusin kuulma maal olles KUKU raadiost saadet anonüümsete alkohoolikutega. AA on mind seoses muutujate teemaga pikemat aega huvitanud, sest tegemist on suhtlemisvormiga, mille pikaajalistest kogemustest oleks muutujate tegevusmustrite arendamisel kindlasti abi.
seal saates siis räägiti sellest, kuidas nad ei saa lubada endale ühtki klaasi alkoholi, sest olenemata sellest, et viimasest joomisest on juba 10-15 aastat möödas - nende edasine suhe alkoholiga ei kulge sealt edasi nagu alkoholiga esmatutvujal. sealt klaasist edasi põrutatakse nagu Niagara kosest alla otse sinna kõige närusemale tasemele, mis neil enne AA-ga liitumist oli.
miks?!?
mul kulus aegu, enne kui vastus kohale loksus:
nende käitumismustrid olid sedavõrd tõhusaks kulunud.
olles kosest alla lennanud nad ei raiska enam aega sellisetele õukonnatantsudele nagu "täna on selline kurnav päev ja võibolla peaks õhtul kuskilt läbi astuma ja midagi lõõgastavat jooma" või et "pole nagu tükk aega oma sõpra näinud, tea kuidas tal läheb?... peaks vist külla minema... aga kuidas ma tühjade kätega.." kosest alla lennanu ei arutle joogimarkide üle, ei otsi põhjuseid, ei anna endale lubadusi - ta teeb minimaalse liigutuse, et oma alko kätte saada ja joob ennast täis.

tol samal ajal oli mul käsil Julia Lovell SUURE MÜÜRI TAGA. raamat, mis kindlasti paigutub hästi kirjutatud raamatute liigasse. /*esiteks teadvustasin endale, et raamatu kirjutamise ajal oli autori puhul tegemist 30-aastase 2 lapse emaga. teiseks imponeeris teema valdamine - tegemist pole raamatuks kokkuotsitud ainesega, inimene on teemas süvitsi elanud aastaid ja raamat on pigem kõrvaltuletis sellest. kolmandaks on tegu sõlmpunkte otsiva lähenemisega.*/
lugesin mongolite erakordsest julmusest. kui teised vallutajad proovisid vallutuste käigus säilitada olemasolevat infrastruktuuri, et maksude laekumise neste vähima viivitusega voolama hakkaks, siis mongolite puhul toimus põhjendamatult julm hävitustöö. näiteks tapeti ühe päevaga praktiliselt kogu 1,4 miljonise linna elanikkond. ajaloolaste arvestuste järgi pidi iga seal osalenud sõjamees keskmiselt 400 inimest tapma.
olid kuumad päevad ja parim aeg naistepuna korjamiseks. lisaks kuumusele olid väljas ka seda eelistavad parmud. pärast mõningaid ebameeldivaid kogemusi jõudis kohale probleemi lahendus - keerasin suure voodilina ühe serva niimoodi turbanina ümber pea sõlme, nii et lina ise laotus ümber minu kuumuse ja vereimejate eemalhoidjana (parmude puhul on verest kusjuures ainult emased huvitatud). korjasin ja lõin aeg-ajalt maha mõne mu kaitseloorist läbipääsenud tegelase.
ja siis jõudis kohale esimene teema, miks mongolite seas oli võimuvõitluses nii tüüpiline võte oma vastaste lihtsalt tapmine.
parm on tüütu. teda ei anna eemale peletada, ta tuleb kohe tagasi. temaga pole mõtet arendada mingit veenmistaktikat. tal on su verd vaja.
seega:
tõhus meetod temast lahtisaamiseks on ta mahalöömine.
pole parmu - pole probleemi.

... seal, kus kasvatatakse hobuseid, seal on hulganisti parme.

hoopis lihtsam selgitus jõudis mulle paar päeva hiljem kohale.
loomakasvatus üldse!
loomakasvatuse juurde kuulub loomade tapmine. tapmise ideega juba väiksest peast alates harjumine ja suur praktiline kogemus.
oskuse omandamine.  
tõhusa käitumismustri omandamine.
ja kui sul on see tapmine juba nii tõhusaks kujunenud, siis on nii lihtne asendada loom inimesega.
väike samm.
nagu näiteks suitsetamiselt, puru tõmbamisele ja sealt edasi süstimisele.

mõtle olukorrale, kus sinu külaline on käitunud sel viisil, mis sinuga koos elavate inimeste puhul kutsuks sinus esile kindlasti ärrituse ja märkuse tegemise või sapise vihje või kuidas sul kombeks on kujunenud....
ja siis tekiks vastastikune ping-pong, mis viiks paratamatult tüli lumelaviini vallandumiseni...

"oh - pole midagi, ärge muretsege, see oligi juba liiga vana lillevaas... ja mulle see niiväga ei meeldinudki... pole midagi, pole midagi..."
selle asemel, et öelda: "jälle oli sul vaja midagi ära lõhkuda, eksju?! sa kohe lihtsalt ei saa!!! see vaas oli mulle niiiii arrrmas!"

kuidas saada lahti oma lolli käitumise tõhususest?

üldisem vastus oleks - muuda oma elumustreid, muuda oma olemist, ära jää kordumiste lõksu...
aga konkretsem vastus tuleb igaühel endal leida.
selles Muutujate kui liikumise mõte minu jaoks ongi:
sul on probleem.
sa tahad oma käitumismustreid muuta.
tahad midagi endast välja saada.
/* AA kombel võitlema hakkamine ei ole nii tõhus lahendus. seal jääb kahjuks väga väike protsent pinnale. võitlus on negatiivne jaatus, samale kihile ikkagi kinni jäämine... õigem oleks täiega asustada hoopis teine olemise maailm.*/

ja sul on üldisem arusaam, et tuleb:
kaotada mustri tekkimise võimalus -- avastada selles olukorramustris nõrgim lüli, mille muutmine toob kaasa mustri sassimineku (a)
või treenida teistmoodi käitumist üldse (b)

ja sul on selleks vaja inimest, kellel on sedalaadi probleemiga hakkamasaamise kogemus.
sulle on vaja tema veendumust kogeda.
tema hakkamasaamise usku.

ja siis te suhtlete mustri muutmise käigus - sest see on edasisööstu bola.

ja siis saab sinust inimene, kelle poole keegi teine saab pöörduda, et sa aitaksid teda tema probleemist üle saada.
sest: sul on hakkamisaamise kogemus.


Lhasa De Sela CON TODA PALABRA:

Kommentaare ei ole: