näide inimmõtlemise inertsusest.
kuskil 713 aastat enne praeguse ajaarvamise nullaastat kehtestas Rooma teine kuningas Numa Pompilius senikehtinud 10 kuud aastas kalendri asemel 12-kuise arvestuse. kui sinnani oli aasta alanud märtsis, siis nüüd lisati sellele ette veel kaks kuud -- jaanuar (alguste ja läbipääsude jumala Januse auks) ja veebruar (sel kuul toimunud puhastuspidustuste Februa järgi).
304-päevane (talv oli lihtsalt ilma kuudeta periood :) aasta sai 355-päevaseks.
selle alguse suure muutusega harjumiseks läks ilmselt kogu energia -- nii et tagumises otsas tekkinud jamale ei jaksanud keegi eriti tähelepanu pöörata.
nii siis jäigi, et nime poolest 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. kuu nihkusid lihtsalt 2 kohta tahapoole.
quintilis nimetati kalendri suure reformaatori Juius Caesari auks juuliks.
Caesaril oli armusuhe Kleopatraga. kuid tal oli kirg teadmiste suhtes. ta imetles Aleksandria raamatukogu rikkusi, ta kohtus Egiptuse kuulsate õpetlastega. eriti tulemuslik oli suhtlemine Aleksandria astronoomi Sosigenesega, kellega koos kalendrireformi põhialused paika pandi.
senine kuu tsüklitel põhinenud kalender tehti 365-päevaseks. iga nelja aasta tagant lisati üks päev.
ka teine kuu sai Kleopatra kaudu uue nime. sextilis nimetati Egiptuse hävitanud keiser Augustuse järgi augustiks.
/* mingi jutu järgi ei olnud see tema sünnikuu. see oli tema poolt võidetud Kleopatra sünnikuu.*/
/* teistel andmetel sooritas Kleopatra enesetapu 12. augustil 30 aastat enne praegust arvamist*/
aga ülejäänud 4 trükiviga püsivad ajaloo pildis korraks vilksatanud revolutsioonide kalendrireformidest ja diktaatorite eneseimetlusest hoolimata siiani.
27 sajandit.
