ROHELINE PLANEET

 "Kujutage ette maailma ilma fotosünteesita. Esmalt -- see poleks roheline. Meie planeedi smaragdroheline värv on peegeldus lokkavatelt taimedelt ja vetikatelt, tegelikult nende rohelistelt, fotosünteesiks valgust neelavatelt pigmentidelt. Neist pigmentidest esimene on võrratu muundur nimega klorofüll, mis lihtsalt võtab valguskiirguse ja muudab selle otsekui nõiaväel keemiliseks energiaks, mis hoiab käigus nii taimede kui ka loomade elu.

Maailm ei oleks ka sinine, kuivõrd taeva ja ookeanide värv on tekkinud selgest laotusest ja puhtast ookeaniveest, mille on hägust ja tolmust puhtaks pesnud hapnik. Ilma fotosünteesita aga poleks vaba hapnikku."

"Hapnik on planetaarse elu alus. Hapnik pole midagi enamat kui lihtsalt fotosünteesi jääkprodukt ja aine, mis paneb elu maailmas ringi käima. Fotosüntees vabastab nii palju hapnikku, et kogus ületab lõpuks planeedi võime sellega toime tulla. Kogu tolm, kivimites sisalduv raud, meredes leiduv ja õhus olev metaan -- kõik, mida saab oksüdeerida -- on viimaks oksüdeeritud ning vaba hapnik valgub õhku ja maailmamerre.

Kui hapnik on juba olemas, seab see piiri vee kadumisele planeedilt. Kui vesinik on veemolekulist vabanenud, jõuab see enne maailmaruumi lendumist* tingimata kokku põrgata veel suuremate hapnikukogustega. Vesinik asub kärmesti reaktsiooni ja moodustab taas vee, mis nüüd aga vihmana taevast alla langeb, lõpetades sellega ookeanide kadumise: kui hapnik õhus akumuleerub, moodustub osoonikiht, mis vaigistab ultraviolettkiirguse tapvat intensiivsust ja muudab maailma elamiskõlblikumaks paigaks"

Nick Lane "ELU TÕUSUTEE. Evolutsiooni 10 suurimat avastust"

* -- vesinik on nii kerge element, et Maa gravitatsiooniväli ei suuda seda kinni hoida.

arvatavasti tänu sellele on Marss veest tühjaks "auranud".

ja oleks ka Maa -- kui sinivetikate eellased poleks kunagi 3,5 miljardit aastat tagasi "avastanud" fotosünteesi.

ja kui nüüd vaatad wikipediast võetud graafikut, siis on näha, et ligi miljard aastat kulus pärast fotosünteesi "avastamist" selleks, et atmosfääris sisalduks vaba hapnikku.

ja kui veel vaatad, siis saad aru, et kogu see meie praegune atmosfäär on valdavalt mikroorganismide miljardeid aastaid kestnud elutegevuse tulemus.

ka praegu on atmosfääri koostis nende kontrollida.

me võime inimkonda kõikvõimsaks kujutada, aga võrreldes mikroorganismidega on meie mõju maailmale tühine protsendi murdosa.

KARIIBI LAAM

Päikesesüsteemis on Maa ainus planeet, millel on laamad. 
laamad on maakoore hiigeltükid, mis triivivad planeedi siseenergiast tuleneva Maa vahevöö ainese liikumise mõjul tüüpiliselt 2-3 sentimeetrit aastas. 

sadade miljonite aastate jooksul saavad sentimeetritest tuhanded kilomeetrid. 

näiteks 750 miljonit aastat tagasi paiknes Eesti ala praeguse Uus-Meremaa piirkonnas. 

laamad eemalduvad üksteisest, ühinevad, "põrkavad kokku". 

tuntuim kokkupõrge on kestnud viimased 40 miljonit aastat -- nimelt jätkub siiani Austraalia küljest 200 miljonit aastat tagasi lahti rebenenud India väikelaama otsasõit Euraasia suurlaamale (kiirusega 67 mm aastas), mille tagajärjel Himaalaja kõrgmäestik kerkib keskmiselt 5 mm aastas. 

Maa ajaloo jooksul on laamad viiel korral moodustanud hiigelkontinente. neist viimane - Pangea - moodustus umbes 280 miljonit aastat tagasi. 

.

aga ma panen siia lingi 340 miljoni aasta tagusesse aega, mil oli alanud maismaaelu imeline ajajärk: Karboni ajastu. 

kliima oli selle 60 miljoni aasta jooksul üle Maa oluliselt ühtlasem ja soojem. mis tõi kaasa fotosünteesivate organismide tohutu paljunemise: 

toonase maismaa alad olid kaetud hiidsõnajalgade ja -osjade lokkavate metsadega. 

maailmamere rannikuäärsetes madala veega piirkondades vohasid vetikad ja tsüanobakterid (puhtalt isiklik oletus, et toonase mereloomade suure väljasuremise põhjuseks oli just sinivetikate vohamine. enamus merefauna liigirikkusest pärineb sest rannikuäärsetest toidurohkest maailmast, kus ka tsüanobakterite paljunemiseks soodus keskkond)

praegusest kordi rohelisem planeet mõjutas atmosfääri kaheti: 

1. fotosünteesi jaoks üliolulist süsinikdioksiidi oli ringluses kaks korda enam, kui praegu
(CO₂ viimastel kümnenditel "saasteks" tituleerimine on kurb näide sellest, kuivõrd kehva haridusega bioloogia vallas on poliitikaga tegelevad inimesed)
2. praegusest oluliselt suurema kogumassiga fotosünteesivate organismide elutegevuse tulemusena vabanenud hapnikku oli atmosfääris võrreldes praeguse 21 protsendiga 35%! 

need kaks lihtsat erinevust tegid võimalikuks selle, et hiidsõnajalgade vahel lendasid üle poole meetrise tiibade siruulatusega kiilid ja osjade tüvede vahel sibasid mitme meetri pikkused tuhandejalgsed. 

miks meil praegu ei ole nii suuri putukaid?
esiteks:
putukatel pole kopse, et saada hapnikku oma elutegevuseks vajaliku energia tootmiseks ja süsinikühendite lagundamiseks.
nad saavad hapniku oma trahhesüsteemi kaudu. lihtsustatult öeldes on trahhed keha sisemusse ulatuvad torud, mille kaudu mingil määral isegi imetakse hapnikku sisse.
aga neil pole võimast hapnikupumpa kopsude näol ja verevarustust. 

selline kehv hapniku hankimise meetod ei võimalda liiga suuri kehamõõtmeid endale lubada -- eluliselt oluline hapnik ei jõuaks keha sisemusse, tarbitaks pindmisemate rakkude poolt. 

seega -- hapniku pea kaks korda suurem sisaldus õhus võimaldas tolleagsetel putukatel omada pea kümme korda suuremaid kehi. 

teiseks: 

hapniku ja eriti süsinikdioksiidi molekulmass on suurem kui lämmastikul. 

O₂ - 31.9988 g/mol, 

CO₂ - 44.0095 g/mol, 

N₂ - 28.0134 g/mol 

seega -- Karboni ajastu õhk oli "paksem". 
(raskemad molekulid vajuvad atmosfääri alumisse kihti)

võimaldas hiidkiilidel õhus "ujuda". 

- - - 

me hakkame pealkirja tähenduse juurde jõudma. 

300 - 280 miljonit aastat tagasi moodustus laamade triivimise tulemusena antarktilisi alasid ulatuslikumalt kattev ja pea põhjapooluseni ulatuv Pangea hiidkontinent.
võis täheldada Maa ajaloos harva esinevat nähtust -- suurte jäämassiivide moodustumist.
lõunapoolkeral.

üleüldise jahtumise tõttu toimus taimestiku massiline väljasuremine.
enamus praegu kaevandatavast kivisöest ja pumbatavast naftast ja maagaasist pärineb Karboni ajastul vohanud elu hävinud rikkusest. 
250 miljonit aastat tagasi Uraali piirkonnas toimunud aktiivne vulkaaniline tegevus oli Karboni ajastu elurikkuse hävitamise järgmiseks hoobiks.
toimunud katastroofi mastaapsust hinnatakse erinevalt, aga arvatavasti võibolla isegi miljoneid aastaid vulkaanipilvedest paks taevas hävitas valdava osa kõrgematest eluvormidest.
hiljuti pakuti välja teooria, et just see katastroof pani aluse ligi 200 miljonit aastat kestnud dinosauruste hegemooniale.
-
kahtlemata on huvitav toodud laamade liikumise rakenduses jälgida, kuidas Pangea lagunes Gondwanaks ja Lauraasiaks ja need omakorda lagunesid meile tuttavateks mandriteks,
aga siinses kontekstis huvitab meid eelviimane seis - 20 miljonit aastat tagasi (kliki pildile):

seal on halvasti aru saada, et Põhja- ja Lõuna-Ameerika ei ole ühendatud. et Vaikse ja Atlandi ookeani vaheline veetee on avatud.
aga üks asi on siiski näha -- arktilistel aladel puudub jääkate!
Gröönimaa on tõepoolest roheline. 

selle roheluse jääga hävitamise kuriteo peamine kahtlusalune on Kariibi väikelaam.

nimelt triivisid tulevased Põhja- ja Lõuna-Ameerika juba 120 miljonit aastat oma kunagistest hiidmandritest (Leuraasia ja Gondwana) sõbralikult ühes suunas eemale.

neile liikus järgi esialgu täiesti nähtamatuna ja veepinna all salakaval Kariibi väikelaam.

kuskil 2,588 miljonit aastat tagasi sai pahategu avalikuks --
Kariibi väikelaam oli sõitnud prundina kahe suurlaama vahele kinni ja tema kerkinud servast moodustus Panama maakitsus.
tekkis sarnane seis, mis kunagi Pangea aegadel -- ekvatoriaalsed soojad hoovused ei pääsenud maailmamere temperatuure ühtlustama.
algas jääaegade ajastu -- Kvaternaar.

teadus ei ole kinnistõdede kantslist kuulutamine, vaid konkureerivate teooriate olelusvõitlus.
tundub, et hetkel on enim tunnustust pälvimas Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići mööduinud sajandil tehtud arvutused
Milankovići oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilistest muutumistest.

jääaegade uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
üks olulisematest on hapniku ¹⁸O ja ¹⁶O isotoopide suhte uurimine ookeani settekihtides.
ookean on täis elusolendeid, kes ehitavad endale lubikodasid -- miksroskoopilistest olenditest, kuni hiigelkarpideni. 
nad elavad oma väikese elu, 

surevad. 

lagunevad. saavad ära söödud.

aga nende lubikodad jäävad alles.
settuvad.
kaltsiidikihtidena.
kaltsiidis sisalduv hapnik saadakse ümbritsevast veest.
mida külmem vesi, seda rohkem on selles ¹⁸O isotoopi.
ja see konserveeritakse aastamiljoniteks kaltsiiti.

siis tulevad teadlased ja puurivad torupuuridega läbi nendest aastamiljonite sademekihtidest ja analüüsivad, millises kõrguses on ¹⁸O isotoopi palju, millises vähe.
maksimaalseid teistest erinevusi nimetatakse Mere Isotoopide Faasideks - Marine Isotope Stage.

maailma eri paigus tehtud uurimiste põhjal on Kvaternaaris tuvastatud 102 MIS-i.

MIS-e nummerdatakse tagurpidi:
meie praegune Holotseen on MIS 1 ja viimase jääaja tipp MIS 2 jne.

nagu graafikust on näha, olid jääaegade tsüklid esimeses perioodis lühemad ja soojemad (41 tuhande aastase tsükliga -- esimene roheline kriips graafikul).
hilisematel aegadel hakkasid jääajad pikenema keskmiselt 100 tuhande aastase tsüklini.
viimane Jääaeg kestis ~115 000 – 11 400 aastat tagasi.
kõige külmemad olid MIS 2 (viimase jääaja tipp), 6, 12 ja 16.
kõige soojemad vaheperioodid (interglacial) olid/on MIS 1 (meie praeguse Holotseeni tipp 8-5 tuhat aastat tagasi), 5, 9 ja 11.

tähelepanelik graafiku uurija märkab, et enne Kvaternaari  (2,5-st vasakule) oli maailmaookean alaliselt soojem kui seda on praegu.

järgmine graafik kirjeldab meie praeguses ajastus -- Holotseenis -- toimuvaid kliima kõikumisi.

 

1. me näeme, et Holotseeni alguses toimus järsk temperatuuri tõus.
2. 8 -5 tuhat aastat tagasi oli praegusest tuntavalt kõrgemad temperatuurid
3. me oleme välja jõudmas Holotseeni ühest külmemast perioodist, mida nimetatakse ka Väikeseks Jääajaks.

selle perioodi "jumala karistust" kirjeldab Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas":
suved olid vihmased ja lühikesed. talupojad ei suutnud piisavalt heinu koguda, et hobuseid üleval pidada.
talved olid külmad ja pikad ja rohke lumega. kuna talupoegadel polnud enam hobuseid, siis nad vedasid lehmadega oma saadusi linna müügiks. Russowi sõnul räägiti mitmetest juhtumitest, kus need toiduvedajad jäid lumevangi ja külmusid surnuks.

me oleme Väikesest Jääajast välja tulemas.
ja kui nüüd vaadata neid mõlemaid graafikuid, siis no mitte kuidagi ei saa aru Global Warming / Climate Change kinnisideest.

Holotseeni alguses toimunud järsu kliima soojenemise põhjustajaks ei saanud kuidagi olla inimesed.
miks siis praeguses Väikesest Jääajast hoopis väiksemsemamõõdulises väljatulekus on järsku süüdlane leitud?

Kliimamuutuste eitajad

8 augustil 1975 avaldati Wally Broecker'i artikkel “Are we on the brink of a pronounced global warming?” ajakirjas Science
teadaolevalt on see Global Warming mõiste esmakasutus.
45 aastat
kaks inimpõlvkonda.

ilmselt pole vaja kellelegi selgitada MIS on selle mõiste sisu?
kui mängida vabade assotsiatsioonide mängu, siis oskaks meist igaüks nimetada assotsieeruvaid sõnu:
süsinikdioksiid, CO₂, süsihappegaas, inimtekkeline, saastamine,...

seda mõistet on pea pool sajandit kasutatud, see on sügaval meie teadvuses.
ja täiesti tähelepanu alt on jäänud välja küsimus -- MIKS?

vastus on üllatavalt lihtne -- tuumaenergeetika.
Teise Maailmasõja julmuste tipus on tuumapommide heitmine Hiroshima ja Nagasaki linnadele.
jaapanlased olid niiehknii kaotamas, aga USA võimurid vajasid seda tsiviilisikute mõttetut tapmist, et näidata kogu maailmale oma üleolekut.
selle asemel said nad võidurelvastumise -- ülilühikese ajaga oli NLiidul samuti tuumapommide arsenal. kuuekümnendate alguseks lisandus veel tuumariike ja võidurelvastumine jätkus sellises mastaabis, et "tuumatalve" peeti enam kui 50% tõenäoseks tulevikustsenaariumiks.
selle võidurelvastumise üks väljunditest oli ka tuuma-allveelaevade ehitamine. idee, et tuumakütusega saavad allveelaevad tohutult suuremaid vahemaid läbida kui diislil töötavad.
1952. a. alustati allveelaeva USS Nautilus ümberehitamist tuumakütusele. 1954. a. lasti see maailma esimene tuuma-allvelaev lõpuks vette. 1958 oli Nautilus esimene allveelaev, mis sõitis Arktika jäämassiivi alt läbi, läbides tee peal ka Põhjapooluse.
ja nagu tihtipeale juhtub - sõjaväe rahadega arendatud projekt leidis oma rakenduse lõpuks ka tsiviilvallas.
26. mail 1956 avas president Dwight D. Eisenhower maailma esimese tuumaelektrijaama Shippingportis.
"Atoms for Peace" programmi raames.
sest selleks ajaks oldi jõutud võidurelvastumises mõlemal vaenupoolel tõsiselt skisofreenilisse seisu - saadi aru, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei jää järele. ning seega tundus tuumaenergetika  hea pingete väljalaskmise ventiilina.
ka NLiidus räägiti Rahumeelsest Aatomist. Eesti lastekirjandusse on jälg sellest jäänud "Aatomik ja küberneetiline karu" näol.

USAs käivitati aatomielektrijaamade populariseerimiseks üleriigiline kampaania, tehti suurejoonelisi plaane, et aastaks 2000 on riigis enam kui 1000 elektrijaama...
aga koos uute jaamade kerkimisega kasvas ka kodanikuliikumine nende vastu. inimesteni oli jõudnud informatsioon Hiroshimas ja Nagasakis toimunud õudustest.
70ndate keskpaigaks oli see vastuseis saavutanud oma haripunkti kogu maailmas.
23. veebruaril 1975 okupeerisid 30 000 inimest Saksamaal Wyhli ehitada plaanitava tuumajaama ehitusala. 21. märtsil tühistas halduskohus tuumajaama ehitusloa.
23. septembril 1979 New Yorgis toimunud tuumaenergia-vastasel meeleavaldusel osales ligi 200 000 inimest. Tuumaenergiavastased protestid eelnesid Shorehami, Yankee Rowe, Rancho Seco, Maine Yankee ja veel tosina muu tuumaelektrijaama sulgemisele.

meil on nüüd vastus - MIKS
muutus 70ndate lõpust tuumaenergeetika konverentsidel läbivaks teemaks Global Warming.
hirmutamine ülemaailmse katastreoofiga varjutas päris edukalt lokaalsema tuumakatastroofide kartuse ning 80ndate algus tõi kaasa uue tuumajaamade ehitamise laine...
kuni 1986 aastal juhtus Tšernobõl...
sealt edasi saabus tuumajaamade üleilmne mõõnaperiood.
seega pidid Globaalse Soojenemise ideega ühinenud teadlased ja suunamudijad leidma uued rahastusallikad. ja no muidugi on inimestelt makse koguvad riigid ühed kõige stabiilsemad rahastusallikad.

1997. aasta detsembris toimus Jaapanis Kyōto linnas riikidevaheline suurkohtumine, kus kolmandal konverentsil võeti vastu Kyōto protokoll.
2004. aastal käivitas Al Gore oma slaidiprogrammid, äriettevõtted ja kampaaniad, et saada maailma esimeseks Global Warming miljardäriks.
või siis nüüd juba Climate Change miljardäriks - sest kogu selle poole sajandi jooksul pole need kliima soojenemise ennustused kuidagi täitunud. seega - pole tähtis, mis nime all laps esineb - peaasi, et nodi koju toob.

kusjuures - kõige selle kõrvalnähuna toimus uue aastatuhande alguses tuumaenergeetika renessanss.
(ning naljakal kombel kliimaaktivistid süüdistavad nüüd tuumaenergeetikuid Global Warming nimevarguses!!!)


mis aga pealkirjas mainitud kliimamuutuste eitajatesse puutub, siis ma tõesti ei ole kohanud ühtegi kliimapettuse vastast, kes eitaks kliima muutumist. inimesed räägivad mitmetest faktoritest, mis kliimamuutuste taga on, aga no kellelgi pole mingit põhjust kliimamuutusi eitada.
ainsad kliimamuutuste eitajad on inimesed, kes räägivad kliimaneutraalsusest. nemad jah tahavad, et ei oleks kliima muutumist. eitavad kliima paratamatut muutumist.

tänaval libistab vargapoiss käe jõuka härrasmehe taskusse ja kougib sealt välja paksu tengelpunga. "Võtke varas kinni!" karjub ta eemale joostes.

Tahtejõud.

võtsin oma tekstide ülevaatamise ette.
leidsin kaustadest katke Charles Duhigg raamatust "Harjumuse jõud".
süüteküünal kahtlemata:

Mõne järgneva aasta jooksul hakkasid kliendid kurtma jookide kvaliteedi ja klienditeeninduse üle. Meeletule laienemisele keskendunud juhtkond jättis need kaebused tihti tähelepanuta. Töötajad muutusid järjest rahulolematumaks. Uuringud kinnitasid, et inimeste silmis oli Starbucksist saanud leige kohvi ja tuima naeratuse võrdkuju.
Seetõttu asus Schultz 2008. aastal tegevjuhi kohale tagasi. Tema prioriteetide hulka kuulus firma koolitusprogrammi struktuuri muutmine, eesmärgiga sellele uus kese leida. Luubi alla pidi võetama muuhulgas töötajate — või Starbucksi keeles “partnerite" — tahtejõu ja enesekindluse ülesehitamine. „Me pidime klientide ja partnerite usalduse tagasi võitma," kõneles Schultz.
Umbes samal ajal ilmus uus laine teadustöid, milles tahtejõu teaduslikule uurimisele vaadati senisest pisut erinevalt. Teadlased olid tähele pannud, et mõned inimesed, näiteks Travis, suutsid tahtejõuga seotud harjumusi kujundada suhteliselt vähese vaevaga. Teised aga pidasid rasket võitlust, hoolimata sellest, kui palju koolitusi ja toetust nad said. Mis oli selle erinevuse põhjuseks?
Mark Muraven, kes oli sel ajal Albany ülikooli professor, pani kokku uue katse. Ta kutsus üliõpilased ruumi, kus oli laual taldrikutäis sooje, värskelt küpsetatud küpsiseid ja palus neil maiustusi eirata. Pooli osalejaid koheldi leebelt. „Me palume, et te küpsiseid ei sööks. Kas see on vastuvõetav?" küsis neilt teadlane. Seejärel valgustas ta katsealuseid eksperimendi eesmärgist, selgitades, et selle abil mõõdetakse nende võimet kiusatustele vastu panna. Ta tänas üliõpilasi, et need olid leidnud aega katses osalemiseks. „Kui teil on soovitusi või mõtteid selle kohta, kuidas saaksime seda eksperimenti paremaks muuta, palun andke mulle teada. Soovime, et aitaksite meil selle katse muuta nii heaks kui võimalik."
Teist osalejaterühma ei koheldud samal viisil. Neile lihtsalt anti korraldused kätte.
„Te ei tohi küpsiseid süüa," ütles teadlane neile. Ta ei selgitanud eksperimendi eesmärke, ei teinud osalejatele komplimente ega näidanud üles mingit huvi nendepoolse tagasiside saamise vastu. Ta ütles neile lihtsalt, et nad järgiksid juhiseid. „Me alustame nüüd," lausus ta.
Mõ1ema rühma üliõpilased pidid pärast teadlase ruumist lahkumist soojasid küpsiseid eirama viis minutit. Mitte ükski ei andnud kiusatusele järele.
Siis tuli teadlane ruumi tagasi. Ta palus kõigil üliõpilastel arvutiekraanile vaadata. Arvuti oli seadistatud nii, et ekraanil vilgatasid ükshaaval numbrid, igaüht oli näha viiesaja millisekundi jooksul. Osalejatel paluti vajutada tühikuklahvi iga kord, kui nad näevad numbrit 6, millele järgneb number 4. Sellest on saanud tahtejõu mõõtmise standard: tüütu numbrijada tähelepanelik jälgimine nõuab samasugust keskendumist nagu lahendamatu mõistatuse kallal pusimine.
Üliõpilastel, keda oli hästi koheldud, läks arvutitest hästi. Kui 6 ja 4 üksteise järel ekraanile ilmusid, lõid nad tühikuklahvi. Nad suutsid kogu kaheteistminutilise katse ajal keskendunuks jääda. Hoolimata sellest, et nad olid pidanud küpsistest eemale hoidma, oli neil veel tahtejõudu varuks.
Üliõpilased, keda oli koheldud halvasti, põrusid täielikult. Nad muudkui unustasid, et peavad tühikuklahvile vajutama. Nad ütlesid, et on väsinud ega suuda keskenduda. Teadlased tegid kindlaks, et nende tahtejõulihas oli järskude instruktsioonidega ära väsitatud.
Kui Muraven hakkas uurima, miks viisakalt koheldud üliõpilastel oli rohkem tahtejõudu, avastas ta, et põhiline erinevus oli tunne, et neil on oma tegevuse üle kontroll. “Me jõudsime ikka ja jälle samale järeldusele, “ rääkis mulle Muraven. „Kui paluda inimestel teha midagi, mis eeldab enesekontrolli, siis nõuab see väiksemat pingutust juhul, kui nad arvavad, et teevad seda isiklikel põhjustel — kui tunnevad, et neil on valikuvõimalus või naudivad nad tegevust, kuna see võib kellelegi kasu tuua. Kui inimesel on tunne, et tal pole mingit sõnaõigust, et ta lihtsalt järgib korraldusi, väsib ta tahtejõulihas palju kiiremini ära. Mõ1emal juhul suutsid üliõpilased küpsistest eemale hoida. Aga kui neid koheldi nagu hobusekronusid ja mitte kui inimesi, nõudis see neilt palju rohkem tahtejõudu."
Firmade ja organisatsioonide jaoks on sellel avastusel laiaulatuslik mõju. Luues töötajates tunde, et nad on firma tegevusse aktiivselt kaasatud — et nad on olukorra peremehed, et neil on otsustusvabadus —, võib see drastiliselt suurendada energia- ja keskendumise hulka, mida nad on valmis töössse panustama. Ühes 2010. aasta uurimuses olid luubi all ühe Ohio tehase koosteliini töölised, kellele oli antud õigus vastu võtta otsuseid oma töögraafiku ja -keskkonna kohta. Nad kujundasid ise oma vormiriietuse ja panid paika vahetuste koosseisud. Kõik muu toimus vanamoodi. Tootmisprotsessid ja palgatase jäid samaks. Kahe kuu jooksul kasvas selle tehase tootlikkus 20 protsenti. Töölised tegid lühemaid puhkepause. Nad tegid vähem vigu. Töötajatele osaks saanud kontrollitunne tugevdas nende enesedistsipliini, mida nad töö juures rakendasid.
Seesama kogemus kehtib ka Starbucksi puhul. Täna on firma keskendunud sellele, et töötajad tajuksid oma osalust selgemini. Töötajatel paluti ümber paigutada espressomasinad ja kassaaparaadid, neil paluti otsustada, kuidas peaks kliente tervitama ja mil moel tuleks kaupa välja panna. Pole harv juhus, kui mõne kohviku juhataja arutleb tunde töötajatega kannmikseri asukoha üle.
„Oleme hakanud partneritelt paluma, et nad oma mõistust ja loovust kasutaksid, selle asemel et neile öelda: Võtke kohv karbist välja, pange tass siia, järgige seda ja toda reeglit," rääkis Kris Engskov, Starbucksi asepresident. “Inimestele meeldib teadmine, et nad on oma elu peremehed."
Töötajate voolavus on vähenenud. Klientide rahulolu on kasvanud. Pärast Schultzi naasmist on Starbucksi aastakäive tõusnud enam kui 1,2 miljardi dollari suuruseks.

kirjasõna ajaloo süüteküünlad

mul on hommikuti see aeg, kus ma enam ei maga, aga pole ka üles tõusnud. see on ideedes triivimise aeg. täna hommikul pidin aga selle varem lõpetama, sest meenus, et ma pole ikka veel järele vaadanud seda jaanalindude pea liiva alla peitmise teemat. ma tegin ühe mängukaardi kavandi selle stseeniga. (MIKS/SEST) MEIL ON JALAD KARVASED. ja see oli mul photoshopis tegemise järjekorras. ja mul on komme enne sel teemal uurida.
selgus,et see legend pärineb Plinius Vanema (elas 25 - 79 pKr)

37. köitest koosnevast "Looduslugude" entsüklopeedilisest teosest.
esimene köide on loetelu teemadest ja autoritest,
seega oletan, et jutt on tal mõnelt teiselt autorilt laenatud.

lisaks avastasin, et jaanalinnu jalal on kõigest 2 varvast.
ja et ta arendab jooksmiskiirust kuni 50 km/h, olles seega maailma kiireim kahejalgne.
inimese maksimum on 44,7 km/h.

kirjutasin sellest avastusest FB Muutujate grupis. Ja Erki seadis kahtluse alla minu oletuse, et sõna köide kasutamine võib tähendada raamatu formaati (koodeks) hakkasin seega teemat uurima. selgub, et raamatu formaadi (koodeks) eellane oli pakiks kokkuvolditud kirjarull, mida väidetavalt kasutas juba Julius Ceasar. tol ajal oli Rooma impeeriumi tippaeg ja egiptuse papüürus saadaval (nahka sa ei saa voltida).

Nicholas Carr väidab oma raamatus "Triiv madalikule", et raamatu formaat leiutati Roomas just vahetult peale Jeesuse sündi. ja et selle kõvade kaante idee pärines palju kasutuses olnud vahaga kaetud kirjatahvlitelt.

Carr väidab, et esimesena kasutati kokku köidetuna pärgamendilehti (kuid hiljem mainib ta ka papüürust).

Popmpei seinamaal naisest, kes hoiab käes koodeksiks köidetud kirjatahvleid. maal pärineb ajast enne 79. aastal toimunud Vesuuvi katastroofi.

raamatu idee oli kirjasõna ajaloos suur revolutsioon. julgen väita veelgi enam -- koodeksi kujul raamatute kasutuselevõtt omas murrangulist tähtsust kristluse maailmausuks kujunemisele. varajased kristlased eelistasid koodeksit. 1945. aastal avastatud Nag Hammadi raamatukogus olid kõik 12 teost koodeksi kujul ja ajaliselt seostusid varasemad märgid teise sajandi algusega. tegu oli murrangulise muutusega kirjasõna kasutamise tehnoloogias, mille lainel uus vaimne liikumine sai oma kandvuse.
teine süüteküünal oli vaikides lugemine. kunagi olin vapustatud sellest, et 16. sajandil peeti Thomas Morust veidrikuks, sest ta luges vaikides → Vaikides lugemine

Nicholas Carr toob oma raamatus aga näite Püha Augustinuse sulest, kes umbes 380. a pKr nägi Milano piiskoppi Ambrosiust omaette vaikides lugemas:
"Sageli, kui ta juures olin [---], nägin teda niimoodi vaikselt lugemas..."
Sellisest veidrast käitumisest hämmastunud Augustinus arvas, et ehk hoiab Ambrosius häält, mis tal kergesti ära läks.

saad aru -- raamatukogud olid kujundatud väikeste kambritena, kus inimesed said omaette raamatuid valjusti lugeda.

valjusti lugemise üks põhjus oli aga väga lihtne -- kirjakeeles puudus SÕNADE ÜKSTEISEST ERISTAMISE IDEE!!!

tekstid kirjutati ühtlase tekstina -- Scriptura continua'na -- ilma kirjavahemärkide ja sõnavahedeta. ja tekstist arusaamiseks tuli silbid valjult ette hääldada, et aru saada, mis silp millise sõna juurde kuulub.
masendav.
milline lugemiskiirus!

euroopa tekstides sai sõnavahede kasutamine valdavaks kuskil teise aastatuhande alguseks.
punkti idee ja selle komana (vastavalt paiknemise kõrgusele) kasutamine pärineb Bütsantsi Aristophaneselt juba kolmandast sajandist.
aga no siis polnud internetti ja ideed levisid sajandivanuste tigude seljas.

PS! "Triiv madalikule" on asjalik.

SMARAGDPLANEET

David Beerling SMARAGDPLANEET käsitleb süvitsi paleobotaanikaga seotud teemaderingi. olin lugema asudes skeptilisem, sest meie biosfääri sadade miljonite aastate lõikes mõjutanud faktorite seas jäi merefloora teemaderingist suhteliselt eemale.
aga see on ka selge, miks -- sellest ei jää eriti kivistisi.
mida enam aga lugesin, seda enam nautisin seda teadmisteküllust, millesse mind juhatati.
teooriate püstitamise ja ümberlükkamise ja uute ideede esilekerkimise lood, kantud teadusliku lähenemise vaimsusest.

kirjutan, sest üks kild raamatu lõpus, tõi mu silme ette kuristiku suuruse, mis eraldab vandenõuteoreetikute/telegrammide/kreatsionistide hüpohondriat tõelisest teadusliku mõtte maailmast.

jutt käib "ülemaailmse hämardumise" teooria ümber toimuvast.
näiteks, et aerosoolide ja muu saasta atmosfääri kuhjumine peegeldab päikeseenergiat tagasi ja peaks seega meie kliimat jahutama. aga et tänu keskkonnateadlikkuse suurenemisele on alates 90-datest atmosfäär oluliselt puhastunud ja seega peaks kliima oluliselt kiiremini soojenema.
selle teooria vastukaaluks toodi välja argument, et kosmosesse tagasikiirgav kiht peaks seega siis ka öösel maapinnalt kosmosesse kiirgavat energiat tagasi peegeldama (vabandan teema fragmentaarse esitamise pärast, see on vaid kild üldisemast tervikust).
" /- - -/
Teisisõnu, väheneb õhutemperatuuri ööpäevane varieerumine. Pilvkatte oluline mõju selle varieeruvuse vähendamisel ilmnes pärast seda, kui 2001. aasta 11. septembril Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tagajärjel rakendus kolmepäevane täielik tsiviillennukeeld. Lennuliikluse soikumine vähendas olulisel määral pilvkatet, sest kõrglendudel õhulaevadest väljapaisatavad veeaurujoad ei soodustanud enam pilvede teket. Selle tagajärjel tõusis õhutemperatuuri ööpäevane varieerumine kõikjal Põhja-Ameerika mandril kolme koefitsendipunkti võrra."

kindlasti oled kuulnud nendest keemiaribadest, mida vandenõuteoreetikute paljumüüdavates raamatutes eriti ilmseteks inimkonna kontrollimise vahenditeks jutustatakse.
ma olen väsinud sellest, et haritud inimesed sellist jura tõsiselt võtavad.

palun lugege asjalikke raamatuid. katsume mitte saastada meie mõttesfääri.