laupäev, november 5

ROHELINE PLANEET

 "Kujutage ette maailma ilma fotosünteesita. Esmalt -- see poleks roheline. Meie planeedi smaragdroheline värv on peegeldus lokkavatelt taimedelt ja vetikatelt, tegelikult nende rohelistelt, fotosünteesiks valgust neelavatelt pigmentidelt. Neist pigmentidest esimene on võrratu muundur nimega klorofüll, mis lihtsalt võtab valguskiirguse ja muudab selle otsekui nõiaväel keemiliseks energiaks, mis hoiab käigus nii taimede kui ka loomade elu.

Maailm ei oleks ka sinine, kuivõrd taeva ja ookeanide värv on tekkinud selgest laotusest ja puhtast ookeaniveest, mille on hägust ja tolmust puhtaks pesnud hapnik. Ilma fotosünteesita aga poleks vaba hapnikku."
"Hapnik on planetaarse elu alus. Hapnik pole midagi enamat kui lihtsalt fotosünteesi jääkprodukt ja aine, mis paneb elu maailmas ringi käima. Fotosüntees vabastab nii palju hapnikku, et kogus ületab lõpuks planeedi võime sellega toime tulla. Kogu tolm, kivimites sisalduv raud, meredes leiduv ja õhus olev metaan -- kõik, mida saab oksüdeerida -- on viimaks oksüdeeritud ning vaba hapnik valgub õhku ja maailmamerre.
Kui hapnik on juba olemas, seab see piiri vee kadumisele planeedilt. Kui vesinik on veemolekulist vabanenud, jõuab see enne maailmaruumi lendumist* tingimata kokku põrgata veel suuremate hapnikukogustega. Vesinik asub kärmesti reaktsiooni ja moodustab taas vee, mis nüüd aga vihmana taevast alla langeb, lõpetades sellega ookeanide kadumise: kui hapnik õhus akumuleerub, moodustub osoonikiht, mis vaigistab ultraviolettkiirguse tapvat intensiivsust ja muudab maailma elamiskõlblikumaks paigaks"
Nick Lane "ELU TÕUSUTEE. Evolutsiooni 10 suurimat avastust"
* -- vesinik on nii kerge element, et Maa gravitatsiooniväli ei suuda seda kinni hoida.
arvatavasti tänu sellele on Marss veest tühjaks "auranud".
ja oleks ka Maa -- kui sinivetikate eellased poleks kunagi 3,5 miljardit aastat tagasi "avastanud" fotosünteesi.
ja kui nüüd vaatad wikipediast võetud graafikut, siis on näha, et ligi miljard aastat kulus pärast fotosünteesi "avastamist" selleks, et atmosfääris sisalduks vaba hapnikku.
ja kui veel vaatad, siis saad aru, et kogu see meie praegune atmosfäär on valdavalt mikroorganismide miljardeid aastaid kestnud elutegevuse tulemus.
ka praegu on atmosfääri koostis nende kontrollida.
me võime inimkonda kõikvõimsaks kujutada, aga võrreldes mikroorganismidega on meie mõju maailmale tühine protsendi murdosa.

teisipäev, oktoober 13

KARIIBI LAAM

Päikesesüsteemis on Maa ainus planeet, millel on laamad. 
laamad on maakoore hiigeltükid, mis triivivad planeedi siseenergiast tuleneva Maa vahevöö ainese liikumise mõjul tüüpiliselt 2-3 sentimeetrit aastas. 
sadade miljonite aastate jooksul saavad sentimeetritest tuhanded kilomeetrid. 
näiteks 750 miljonit aastat tagasi paiknes Eesti ala praeguse Uus-Meremaa piirkonnas. 

laamad eemalduvad üksteisest, ühinevad, "põrkavad kokku". 
tuntuim kokkupõrge on kestnud viimased 40 miljonit aastat -- nimelt jätkub siiani Austraalia küljest 200 miljonit aastat tagasi lahti rebenenud India väikelaama otsasõit Euraasia suurlaamale (kiirusega 67 mm aastas), mille tagajärjel Himaalaja kõrgmäestik kerkib keskmiselt 5 mm aastas. 

Maa ajaloo jooksul on laamad viiel korral moodustanud hiigelkontinente. neist viimane - Pangea - moodustus umbes 280 miljonit aastat tagasi. 

.
aga ma panen siia lingi 340 miljoni aasta tagusesse aega, mil oli alanud maismaaelu imeline ajajärk: Karboni ajastu. 

kliima oli selle 60 miljoni aasta jooksul üle Maa oluliselt ühtlasem ja soojem. mis tõi kaasa fotosünteesivate organismide tohutu paljunemise: 
toonase maismaa alad olid kaetud hiidsõnajalgade ja -osjade lokkavate metsadega. 
maailmamere rannikuäärsetes madala veega piirkondades vohasid vetikad ja tsüanobakterid (puhtalt isiklik oletus, et toonase mereloomade suure väljasuremise põhjuseks oli just sinivetikate vohamine. enamus merefauna liigirikkusest pärineb sest rannikuäärsetest toidurohkest maailmast, kus ka tsüanobakterite paljunemiseks soodus keskkond)

praegusest kordi rohelisem planeet mõjutas atmosfääri kaheti: 
1. fotosünteesi jaoks üliolulist süsinikdioksiidi oli ringluses kaks korda enam, kui praegu
(CO2 viimastel kümnenditel "saasteks" tituleerimine on kurb näide sellest, kuivõrd kehva haridusega bioloogia vallas on poliitikaga tegelevad inimesed)
2. praegusest oluliselt suurema kogumassiga fotosünteesivate organismide elutegevuse tulemusena vabanenud hapnikku oli atmosfääris võrreldes praeguse 21 protsendiga 35%! 

need kaks lihtsat erinevust tegid võimalikuks selle, et hiidsõnajalgade vahel lendasid üle poole meetrise tiibade siruulatusega kiilid ja osjade tüvede vahel sibasid mitme meetri pikkused tuhandejalgsed. 

miks meil praegu ei ole nii suuri putukaid?
esiteks:
putukatel pole kopse, et saada hapnikku oma elutegevuseks vajaliku energia tootmiseks ja süsinikühendite lagundamiseks.
nad saavad hapniku oma trahhesüsteemi kaudu. lihtsustatult öeldes on trahhed keha sisemusse ulatuvad torud, mille kaudu mingil määral isegi imetakse hapnikku sisse.
aga neil pole võimast hapnikupumpa kopsude näol ja verevarustust. 
selline kehv hapniku hankimise meetod ei võimalda liiga suuri kehamõõtmeid endale lubada -- eluliselt oluline hapnik ei jõuaks keha sisemusse, tarbitaks pindmisemate rakkude poolt. 
seega -- hapniku pea kaks korda suurem sisaldus õhus võimaldas tolleagsetel putukatel omada pea kümme korda suuremaid kehi. 

teiseks: 
hapniku ja eriti süsinikdioksiidi molekulmass on suurem kui lämmastikul. 
O2 - 31.9988 g/mol, 
CO2 - 44.0095 g/mol, 
N2 - 28.0134 g/mol 
seega -- Karboni ajastu õhk oli "paksem". 
(raskemad molekulid vajuvad atmosfääri alumisse kihti)
võimaldas hiidkiilidel õhus "ujuda". 


- - - 
me hakkame pealkirja tähenduse juurde jõudma. 

300 - 280 miljonit aastat tagasi moodustus laamade triivimise tulemusena antarktilisi alasid ulatuslikumalt kattev ja pea põhjapooluseni ulatuv Pangea hiidkontinent.
võis täheldada Maa ajaloos harva esinevat nähtust -- suurte jäämassiivide moodustumist.
lõunapoolkeral.

üleüldise jahtumise tõttu toimus taimestiku massiline väljasuremine.
enamus praegu kaevandatavast kivisöest ja pumbatavast naftast ja maagaasist pärineb Karboni ajastul vohanud elu hävinud rikkusest. 
250 miljonit aastat tagasi Uraali piirkonnas toimunud aktiivne vulkaaniline tegevus oli Karboni ajastu elurikkuse hävitamise järgmiseks hoobiks.
toimunud katastroofi mastaapsust hinnatakse erinevalt, aga arvatavasti võibolla isegi miljoneid aastaid vulkaanipilvedest paks taevas hävitas valdava osa kõrgematest eluvormidest.
hiljuti pakuti välja teooria, et just see katastroof pani aluse ligi 200 miljonit aastat kestnud dinosauruste hegemooniale.
-
kahtlemata on huvitav toodud laamade liikumise rakenduses jälgida, kuidas Pangea lagunes Gondwanaks ja Lauraasiaks ja need omakorda lagunesid meile tuttavateks mandriteks,
aga siinses kontekstis huvitab meid eelviimane seis - 20 miljonit aastat tagasi (kliki pildile):






seal on halvasti aru saada, et Põhja- ja Lõuna-Ameerika ei ole ühendatud. et Vaikse ja Atlandi ookeani vaheline veetee on avatud.
aga üks asi on siiski näha -- arktilistel aladel puudub jääkate!
Gröönimaa on tõepoolest roheline. 


selle roheluse jääga hävitamise kuriteo peamine kahtlusalune on Kariibi väikelaam.

nimelt triivisid tulevased Põhja- ja Lõuna-Ameerika juba 120 miljonit aastat oma kunagistest hiidmandritest (Leuraasia ja Gondwana) sõbralikult ühes suunas eemale.

neile liikus järgi esialgu täiesti nähtamatuna ja veepinna all salakaval Kariibi väikelaam.

kuskil 2,588 miljonit aastat tagasi sai pahategu avalikuks --
Kariibi väikelaam oli sõitnud prundina kahe suurlaama vahele kinni ja tema kerkinud servast moodustus Panama maakitsus.
tekkis sarnane seis, mis kunagi Pangea aegadel -- ekvatoriaalsed soojad hoovused ei pääsenud maailmamere temperatuure ühtlustama.
algas jääaegade ajastu -- Kvaternaar.

teadus ei ole kinnistõdede kantslist kuulutamine, vaid konkureerivate teooriate olelusvõitlus.
tundub, et hetkel on enim tunnustust pälvimas Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići mööduinud sajandil tehtud arvutused
Milankovići oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilistest muutumistest.

jääaegade uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
üks olulisematest on hapniku 18O ja 16O isotoopide suhte uurimine ookeani settekihtides.
ookean on täis elusolendeid, kes ehitavad endale lubikodasid -- miksroskoopilistest olenditest, kuni hiigelkarpideni. 
nad elavad oma väikese elu, 
surevad. 
lagunevad. saavad ära söödud.
aga nende lubikodad jäävad alles.
settuvad.
kaltsiidikihtidena.
kaltsiidis sisalduv hapnik saadakse ümbritsevast veest.
mida külmem vesi, seda rohkem on selles 18O isotoopi.
ja see konserveeritakse aastamiljoniteks kaltsiiti.

siis tulevad teadlased ja puurivad torupuuridega läbi nendest aastamiljonite sademekihtidest ja analüüsivad, millises kõrguses on 18O isotoopi palju, millises vähe.
maksimaalseid teistest erinevusi nimetatakse Mere Isotoopide Faasideks - Marine Isotope Stage.

maailma eri paigus tehtud uurimiste põhjal on Kvaternaaris tuvastatud 102 MIS-i.



MIS-e nummerdatakse tagurpidi:
meie praegune Holotseen on MIS 1 ja viimase jääaja tipp MIS 2 jne.

nagu graafikust on näha, olid jääaegade tsüklid esimeses perioodis lühemad ja soojemad (41 tuhande aastase tsükliga -- esimene roheline kriips graafikul).
hilisematel aegadel hakkasid jääajad pikenema keskmiselt 100 tuhande aastase tsüklini.
viimane Jääaeg kestis ~115 000 – 11 400 aastat tagasi.
kõige külmemad olid MIS 2 (viimase jääaja tipp), 6, 12 ja 16.
kõige soojemad vaheperioodid (interglacial) olid/on MIS 1 (meie praeguse Holotseeni tipp 8-5 tuhat aastat tagasi), 5, 9 ja 11.

tähelepanelik graafiku uurija märkab, et enne Kvaternaari  (2,5-st vasakule) oli maailmaookean alaliselt soojem kui seda on praegu.

järgmine graafik kirjeldab meie praeguses ajastus -- Holotseenis -- toimuvaid kliima kõikumisi.


 
1. me näeme, et Holotseeni alguses toimus järsk temperatuuri tõus.
2. 8 -5 tuhat aastat tagasi oli praegusest tuntavalt kõrgemad temperatuurid
3. me oleme välja jõudmas Holotseeni ühest külmemast perioodist, mida nimetatakse ka Väikeseks Jääajaks.

selle perioodi "jumala karistust" kirjeldab Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas":
suved olid vihmased ja lühikesed. talupojad ei suutnud piisavalt heinu koguda, et hobuseid üleval pidada.
talved olid külmad ja pikad ja rohke lumega. kuna talupoegadel polnud enam hobuseid, siis nad vedasid lehmadega oma saadusi linna müügiks. Russowi sõnul räägiti mitmetest juhtumitest, kus need toiduvedajad jäid lumevangi ja külmusid surnuks.

me oleme Väikesest Jääajast välja tulemas.
ja kui nüüd vaadata neid mõlemaid graafikuid, siis no mitte kuidagi ei saa aru Global Warming / Climate Change kinnisideest.

Holotseeni alguses toimunud järsu kliima soojenemise põhjustajaks ei saanud kuidagi olla inimesed.
miks siis praeguses Väikesest Jääajast hoopis väiksemsemamõõdulises väljatulekus on järsku süüdlane leitud?


teisipäev, mai 12

Kliimamuutuste eitajad

8 augustil 1975 avaldati Wally Broecker'i artikkel “Are we on the brink of a pronounced global warming?” ajakirjas Science
teadaolevalt on see Global Warming mõiste esmakasutus.
45 aastat
kaks inimpõlvkonda.

ilmselt pole vaja kellelegi selgitada MIS on selle mõiste sisu?
kui mängida vabade assotsiatsioonide mängu, siis oskaks meist igaüks nimetada assotsieeruvaid sõnu:
süsinikdioksiid, CO2, süsihappegaas, inimtekkeline, saastamine,...

seda mõistet on pea pool sajandit kasutatud, see on sügaval meie teadvuses.
ja täiesti tähelepanu alt on jäänud välja küsimus -- MIKS?

vastus on üllatavalt lihtne -- tuumaenergeetika.
Teise Maailmasõja julmuste tipus on tuumapommide heitmine Hiroshima ja Nagasaki linnadele.
jaapanlased olid niiehknii kaotamas, aga USA võimurid vajasid seda tsiviilisikute mõttetut tapmist, et näidata kogu maailmale oma üleolekut.
selle asemel said nad võidurelvastumise -- ülilühikese ajaga oli NLiidul samuti tuumapommide arsenal. kuuekümnendate alguseks lisandus veel tuumariike ja võidurelvastumine jätkus sellises mastaabis, et "tuumatalve" peeti enam kui 50% tõenäoseks tulevikustsenaariumiks.
selle võidurelvastumise üks väljunditest oli ka tuuma-allveelaevade ehitamine. idee, et tuumakütusega saavad allveelaevad tohutult suuremaid vahemaid läbida kui diislil töötavad.
1952. a. alustati allveelaeva USS Nautilus ümberehitamist tuumakütusele. 1954. a. lasti see maailma esimene tuuma-allvelaev lõpuks vette. 1958 oli Nautilus esimene allveelaev, mis sõitis Arktika jäämassiivi alt läbi, läbides tee peal ka Põhjapooluse.
ja nagu tihtipeale juhtub - sõjaväe rahadega arendatud projekt leidis oma rakenduse lõpuks ka tsiviilvallas.
26. mail 1956 avas president Dwight D. Eisenhower maailma esimese tuumaelektrijaama Shippingportis.
"Atoms for Peace" programmi raames.
sest selleks ajaks oldi jõutud võidurelvastumises mõlemal vaenupoolel tõsiselt skisofreenilisse seisu - saadi aru, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei jää järele. ning seega tundus tuumaenergetika  hea pingete väljalaskmise ventiilina.
ka NLiidus räägiti Rahumeelsest Aatomist. Eesti lastekirjandusse on jälg sellest jäänud "Aatomik ja küberneetiline karu" näol.

USAs käivitati aatomielektrijaamade populariseerimiseks üleriigiline kampaania, tehti suurejoonelisi plaane, et aastaks 2000 on riigis enam kui 1000 elektrijaama...
aga koos uute jaamade kerkimisega kasvas ka kodanikuliikumine nende vastu. inimesteni oli jõudnud informatsioon Hiroshimas ja Nagasakis toimunud õudustest.
70ndate keskpaigaks oli see vastuseis saavutanud oma haripunkti kogu maailmas.
23. veebruaril 1975 okupeerisid 30 000 inimest Saksamaal Wyhli ehitada plaanitava tuumajaama ehitusala. 21. märtsil tühistas halduskohus tuumajaama ehitusloa.
23. septembril 1979 New Yorgis toimunud tuumaenergia-vastasel meeleavaldusel osales ligi 200 000 inimest. Tuumaenergiavastased protestid eelnesid Shorehami, Yankee Rowe, Rancho Seco, Maine Yankee ja veel tosina muu tuumaelektrijaama sulgemisele.

meil on nüüd vastus - MIKS
muutus 70ndate lõpust tuumaenergeetika konverentsidel läbivaks teemaks Global Warming.
hirmutamine ülemaailmse katastreoofiga varjutas päris edukalt lokaalsema tuumakatastroofide kartuse ning 80ndate algus tõi kaasa uue tuumajaamade ehitamise laine...
kuni 1986 aastal juhtus Tšernobõl...
sealt edasi saabus tuumajaamade üleilmne mõõnaperiood.
seega pidid Globaalse Soojenemise ideega ühinenud teadlased ja suunamudijad leidma uued rahastusallikad. ja no muidugi on inimestelt makse koguvad riigid ühed kõige stabiilsemad rahastusallikad.

1997. aasta detsembris toimus Jaapanis Kyōto linnas riikidevaheline suurkohtumine, kus kolmandal konverentsil võeti vastu Kyōto protokoll.
2004. aastal käivitas Al Gore oma slaidiprogrammid, äriettevõtted ja kampaaniad, et saada maailma esimeseks Global Warming miljardäriks.
või siis nüüd juba Climate Change miljardäriks - sest kogu selle poole sajandi jooksul pole need kliima soojenemise ennustused kuidagi täitunud. seega - pole tähtis, mis nime all laps esineb - peaasi, et nodi koju toob.

kusjuures - kõige selle kõrvalnähuna toimus uue aastatuhande alguses tuumaenergeetika renessanss.
(ning naljakal kombel kliimaaktivistid süüdistavad nüüd tuumaenergeetikuid Global Warming nimevarguses!!!)


mis aga pealkirjas mainitud kliimamuutuste eitajatesse puutub, siis ma tõesti ei ole kohanud ühtegi kliimapettuse vastast, kes eitaks kliima muutumist. inimesed räägivad mitmetest faktoritest, mis kliimamuutuste taga on, aga no kellelgi pole mingit põhjust kliimamuutusi eitada.
ainsad kliimamuutuste eitajad on inimesed, kes räägivad kliimaneutraalsusest. nemad jah tahavad, et ei oleks kliima muutumist. eitavad kliima paratamatut muutumist.

tänaval libistab vargapoiss käe jõuka härrasmehe taskusse ja kougib sealt välja paksu tengelpunga. "Võtke varas kinni!" karjub ta eemale joostes.

pühapäev, märts 20

Tahtejõud.

võtsin oma tekstide ülevaatamise ette.
leidsin kaustadest katke Charles Duhigg raamatust "Harjumuse jõud".
süüteküünal kahtlemata:

Mõne järgneva aasta jooksul hakkasid kliendid kurtma jookide kvaliteedi ja klienditeeninduse üle. Meeletule laienemisele keskendunud juhtkond jättis need kaebused tihti tähelepanuta. Töötajad muutusid järjest rahulolematumaks. Uuringud kinnitasid, et inimeste silmis oli Starbucksist saanud leige kohvi ja tuima naeratuse võrdkuju.
Seetõttu asus Schultz 2008. aastal tegevjuhi kohale tagasi. Tema prioriteetide hulka kuulus firma koolitusprogrammi struktuuri muutmine, eesmärgiga sellele uus kese leida. Luubi alla pidi võetama muuhulgas töötajate — või Starbucksi keeles “partnerite" — tahtejõu ja enesekindluse ülesehitamine. „Me pidime klientide ja partnerite usalduse tagasi võitma," kõneles Schultz.
Umbes samal ajal ilmus uus laine teadustöid, milles tahtejõu teaduslikule uurimisele vaadati senisest pisut erinevalt. Teadlased olid tähele pannud, et mõned inimesed, näiteks Travis, suutsid tahtejõuga seotud harjumusi kujundada suhteliselt vähese vaevaga. Teised aga pidasid rasket võitlust, hoolimata sellest, kui palju koolitusi ja toetust nad said. Mis oli selle erinevuse põhjuseks?
Mark Muraven, kes oli sel ajal Albany ülikooli professor, pani kokku uue katse. Ta kutsus üliõpilased ruumi, kus oli laual taldrikutäis sooje, värskelt küpsetatud küpsiseid ja palus neil maiustusi eirata. Pooli osalejaid koheldi leebelt. „Me palume, et te küpsiseid ei sööks. Kas see on vastuvõetav?" küsis neilt teadlane. Seejärel valgustas ta katsealuseid eksperimendi eesmärgist, selgitades, et selle abil mõõdetakse nende võimet kiusatustele vastu panna. Ta tänas üliõpilasi, et need olid leidnud aega katses osalemiseks. „Kui teil on soovitusi või mõtteid selle kohta, kuidas saaksime seda eksperimenti paremaks muuta, palun andke mulle teada. Soovime, et aitaksite meil selle katse muuta nii heaks kui võimalik."
Teist osalejaterühma ei koheldud samal viisil. Neile lihtsalt anti korraldused kätte.
„Te ei tohi küpsiseid süüa," ütles teadlane neile. Ta ei selgitanud eksperimendi eesmärke, ei teinud osalejatele komplimente ega näidanud üles mingit huvi nendepoolse tagasiside saamise vastu. Ta ütles neile lihtsalt, et nad järgiksid juhiseid. „Me alustame nüüd," lausus ta.
Mõ1ema rühma üliõpilased pidid pärast teadlase ruumist lahkumist soojasid küpsiseid eirama viis minutit. Mitte ükski ei andnud kiusatusele järele.
Siis tuli teadlane ruumi tagasi. Ta palus kõigil üliõpilastel arvutiekraanile vaadata. Arvuti oli seadistatud nii, et ekraanil vilgatasid ükshaaval numbrid, igaüht oli näha viiesaja millisekundi jooksul. Osalejatel paluti vajutada tühikuklahvi iga kord, kui nad näevad numbrit 6, millele järgneb number 4. Sellest on saanud tahtejõu mõõtmise standard: tüütu numbrijada tähelepanelik jälgimine nõuab samasugust keskendumist nagu lahendamatu mõistatuse kallal pusimine.
Üliõpilastel, keda oli hästi koheldud, läks arvutitest hästi. Kui 6 ja 4 üksteise järel ekraanile ilmusid, lõid nad tühikuklahvi. Nad suutsid kogu kaheteistminutilise katse ajal keskendunuks jääda. Hoolimata sellest, et nad olid pidanud küpsistest eemale hoidma, oli neil veel tahtejõudu varuks.
Üliõpilased, keda oli koheldud halvasti, põrusid täielikult. Nad muudkui unustasid, et peavad tühikuklahvile vajutama. Nad ütlesid, et on väsinud ega suuda keskenduda. Teadlased tegid kindlaks, et nende tahtejõulihas oli järskude instruktsioonidega ära väsitatud.
Kui Muraven hakkas uurima, miks viisakalt koheldud üliõpilastel oli rohkem tahtejõudu, avastas ta, et põhiline erinevus oli tunne, et neil on oma tegevuse üle kontroll. “Me jõudsime ikka ja jälle samale järeldusele, “ rääkis mulle Muraven. „Kui paluda inimestel teha midagi, mis eeldab enesekontrolli, siis nõuab see väiksemat pingutust juhul, kui nad arvavad, et teevad seda isiklikel põhjustel — kui tunnevad, et neil on valikuvõimalus või naudivad nad tegevust, kuna see võib kellelegi kasu tuua. Kui inimesel on tunne, et tal pole mingit sõnaõigust, et ta lihtsalt järgib korraldusi, väsib ta tahtejõulihas palju kiiremini ära. Mõ1emal juhul suutsid üliõpilased küpsistest eemale hoida. Aga kui neid koheldi nagu hobusekronusid ja mitte kui inimesi, nõudis see neilt palju rohkem tahtejõudu."
Firmade ja organisatsioonide jaoks on sellel avastusel laiaulatuslik mõju. Luues töötajates tunde, et nad on firma tegevusse aktiivselt kaasatud — et nad on olukorra peremehed, et neil on otsustusvabadus —, võib see drastiliselt suurendada energia- ja keskendumise hulka, mida nad on valmis töössse panustama. Ühes 2010. aasta uurimuses olid luubi all ühe Ohio tehase koosteliini töölised, kellele oli antud õigus vastu võtta otsuseid oma töögraafiku ja -keskkonna kohta. Nad kujundasid ise oma vormiriietuse ja panid paika vahetuste koosseisud. Kõik muu toimus vanamoodi. Tootmisprotsessid ja palgatase jäid samaks. Kahe kuu jooksul kasvas selle tehase tootlikkus 20 protsenti. Töölised tegid lühemaid puhkepause. Nad tegid vähem vigu. Töötajatele osaks saanud kontrollitunne tugevdas nende enesedistsipliini, mida nad töö juures rakendasid.
Seesama kogemus kehtib ka Starbucksi puhul. Täna on firma keskendunud sellele, et töötajad tajuksid oma osalust selgemini. Töötajatel paluti ümber paigutada espressomasinad ja kassaaparaadid, neil paluti otsustada, kuidas peaks kliente tervitama ja mil moel tuleks kaupa välja panna. Pole harv juhus, kui mõne kohviku juhataja arutleb tunde töötajatega kannmikseri asukoha üle.
„Oleme hakanud partneritelt paluma, et nad oma mõistust ja loovust kasutaksid, selle asemel et neile öelda: Võtke kohv karbist välja, pange tass siia, järgige seda ja toda reeglit," rääkis Kris Engskov, Starbucksi asepresident. “Inimestele meeldib teadmine, et nad on oma elu peremehed."
Töötajate voolavus on vähenenud. Klientide rahulolu on kasvanud. Pärast Schultzi naasmist on Starbucksi aastakäive tõusnud enam kui 1,2 miljardi dollari suuruseks.

pühapäev, mai 24

kirjasõna ajaloo süüteküünlad

mul on hommikuti see aeg, kus ma enam ei maga, aga pole ka üles tõusnud. see on ideedes triivimise aeg. täna hommikul pidin aga selle varem lõpetama, sest meenus, et ma pole ikka veel järele vaadanud seda jaanalindude pea liiva alla peitmise teemat. ma tegin ühe mängukaardi kavandi selle stseeniga. (MIKS/SEST) MEIL ON JALAD KARVASED. ja see oli mul photoshopis tegemise järjekorras. ja mul on komme enne sel teemal uurida.
selgus,et see legend pärineb Plinius Vanema (elas 25 - 79 pKr)
37. köitest koosnevast "Looduslugude" entsüklopeedilisest teosest.
esimene köide on loetelu teemadest ja autoritest,
seega oletan, et jutt on tal mõnelt teiselt autorilt laenatud.
lisaks avastasin, et jaanalinnu jalal on kõigest 2 varvast.
ja et ta arendab jooksmiskiirust kuni 50 km/h, olles seega maailma kiireim kahejalgne.
inimese maksimum on 44,7 km/h.
kirjutasin sellest avastusest FB Muutujate grupis. Ja Erki seadis kahtluse alla minu oletuse, et sõna köide kasutamine võib tähendada raamatu formaati (koodeks) hakkasin seega teemat uurima. selgub, et raamatu formaadi (koodeks) eellane oli pakiks kokkuvolditud kirjarull, mida väidetavalt kasutas juba Julius Ceasar. tol ajal oli Rooma impeeriumi tippaeg ja egiptuse papüürus saadaval (nahka sa ei saa voltida).

Nicholas Carr väidab oma raamatus "Triiv madalikule", et raamatu formaat leiutati Roomas just vahetult peale Jeesuse sündi. ja et selle kõvade kaante idee pärines palju kasutuses olnud vahaga kaetud kirjatahvlitelt.
Carr väidab, et esimesena kasutati kokku köidetuna pärgamendilehti (kuid hiljem mainib ta ka papüürust).

Popmpei seinamaal naisest, kes hoiab käes koodeksiks köidetud kirjatahvleid. maal pärineb ajast enne 79. aastal toimunud Vesuuvi katastroofi.


raamatu idee oli kirjasõna ajaloos suur revolutsioon. julgen väita veelgi enam -- koodeksi kujul raamatute kasutuselevõtt omas murrangulist tähtsust kristluse maailmausuks kujunemisele. varajased kristlased eelistasid koodeksit. 1945. aastal avastatud Nag Hammadi raamatukogus olid kõik 12 teost koodeksi kujul ja ajaliselt seostusid varasemad märgid teise sajandi algusega. tegu oli murrangulise muutusega kirjasõna kasutamise tehnoloogias, mille lainel uus vaimne liikumine sai oma kandvuse.
teine süüteküünal oli vaikides lugemine. kunagi olin vapustatud sellest, et 16. sajandil peeti Thomas Morust veidrikuks, sest ta luges vaikides → Vaikides lugemine

Nicholas Carr toob oma raamatus aga näite Püha Augustinuse sulest, kes umbes 380. a pKr nägi Milano piiskoppi Ambrosiust omaette vaikides lugemas:
"Sageli, kui ta juures olin [---], nägin teda niimoodi vaikselt lugemas..."
Sellisest veidrast käitumisest hämmastunud Augustinus arvas, et ehk hoiab Ambrosius häält, mis tal kergesti ära läks.

saad aru -- raamatukogud olid kujundatud väikeste kambritena, kus inimesed said omaette raamatuid valjusti lugeda.

valjusti lugemise üks põhjus oli aga väga lihtne -- kirjakeeles puudus SÕNADE ÜKSTEISEST ERISTAMISE IDEE!!!

tekstid kirjutati ühtlase tekstina -- Scriptura continua'na -- ilma kirjavahemärkide ja sõnavahedeta. ja tekstist arusaamiseks tuli silbid valjult ette hääldada, et aru saada, mis silp millise sõna juurde kuulub.
masendav.
milline lugemiskiirus!

euroopa tekstides sai sõnavahede kasutamine valdavaks kuskil teise aastatuhande alguseks.
punkti idee ja selle komana (vastavalt paiknemise kõrgusele) kasutamine pärineb Bütsantsi Aristophaneselt juba kolmandast sajandist.
aga no siis polnud internetti ja ideed levisid sajandivanuste tigude seljas.

PS! "Triiv madalikule" on asjalik.

pühapäev, aprill 20

SMARAGDPLANEET

David Beerling SMARAGDPLANEET käsitleb süvitsi paleobotaanikaga seotud teemaderingi. olin lugema asudes skeptilisem, sest meie biosfääri sadade miljonite aastate lõikes mõjutanud faktorite seas jäi merefloora teemaderingist suhteliselt eemale.
aga see on ka selge, miks -- sellest ei jää eriti kivistisi.
mida enam aga lugesin, seda enam nautisin seda teadmisteküllust, millesse mind juhatati.
teooriate püstitamise ja ümberlükkamise ja uute ideede esilekerkimise lood, kantud teadusliku lähenemise vaimsusest.

kirjutan, sest üks kild raamatu lõpus, tõi mu silme ette kuristiku suuruse, mis eraldab vandenõuteoreetikute/telegrammide/kreatsionistide hüpohondriat tõelisest teadusliku mõtte maailmast.

jutt käib "ülemaailmse hämardumise" teooria ümber toimuvast.
näiteks, et aerosoolide ja muu saasta atmosfääri kuhjumine peegeldab päikeseenergiat tagasi ja peaks seega meie kliimat jahutama. aga et tänu keskkonnateadlikkuse suurenemisele on alates 90-datest atmosfäär oluliselt puhastunud ja seega peaks kliima oluliselt kiiremini soojenema.
selle teooria vastukaaluks toodi välja argument, et kosmosesse tagasikiirgav kiht peaks seega siis ka öösel maapinnalt kosmosesse kiirgavat energiat tagasi peegeldama (vabandan teema fragmentaarse esitamise pärast, see on vaid kild üldisemast tervikust).
" /- - -/
Teisisõnu, väheneb õhutemperatuuri ööpäevane varieerumine. Pilvkatte oluline mõju selle varieeruvuse vähendamisel ilmnes pärast seda, kui 2001. aasta 11. septembril Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tagajärjel rakendus kolmepäevane täielik tsiviillennukeeld. Lennuliikluse soikumine vähendas olulisel määral pilvkatet, sest kõrglendudel õhulaevadest väljapaisatavad veeaurujoad ei soodustanud enam pilvede teket. Selle tagajärjel tõusis õhutemperatuuri ööpäevane varieerumine kõikjal Põhja-Ameerika mandril kolme koefitsendipunkti võrra."

kindlasti oled kuulnud nendest keemiaribadest, mida vandenõuteoreetikute paljumüüdavates raamatutes eriti ilmseteks inimkonna kontrollimise vahenditeks jutustatakse.
ma olen väsinud sellest, et haritud inimesed sellist jura tõsiselt võtavad.

palun lugege asjalikke raamatuid. katsume mitte saastada meie mõttesfääri.

kolmapäev, aprill 16

Harjumuse jõud

Charles Duhigg HARJUMUSE JÕUD.

Teadlased ütlevad, et harjumused tekivad seepärast, et aju otsib pidevalt võimalusi kergemini läbi ajada. Kui see aju teha oleks, püüaks see peaaegu iga rutiinse tegevuse muu­ta harjumuseks, sest harjumused lubavad meie meelel sa­gedamini aega maha võtta. See jõupingutusi vältiv instinkt on meie suur eelis. Tõhus aju võtab vähem ruumi, seega on inimese pea väiksemaks muutunud, see omakorda on muut­nud lihtsamaks sünnitamise ning sellest tulenevalt esineb järjest vähem vastsündinute ja emade surmasid. Tõhus aju võimaldas meil ka lõpetada elementaarsete tegevuste peale mõtlemise – näiteks kõndimine ja toidu valimine – ning nõnda saime oma vaimse energia pühendada odaotste, niisutussüsteemide ning viimaks lennukite ja videomängude leiutamisele.
Kuid vaimse jõupingutuse säilitamise juures on üks konks: kui meie aju lülitub säästurežiimile valel hetkel, võib miski oluline meil märkamata jääda – näiteks end põõsastes peitev röövloom või kihutav auto maja eest väljakeeramise hetkel. Nii ongi meie basaaltuumad kavandanud nutika süsteemi, et kindlaks teha, millal võib lasta harjumustel võimust võtta. Need hakkavad tööle iga kord, kui mingi käitumiskänk algab või lõpeb.
(lk. 40)

Sama tihti tuleb aga ette ka seda, et enesemuutmise teele asumisele ei eelnegi tragöödiat. Pigem muutuvad inimesed seepärast, et kuulusid sotsiaalsesse rühma, mis muutumist soodustas. Üks naine kõneles, et tema elu muutus, kui ta pani ennast kirja psühholoogiakursusele ja kohtus suurepäraste kursusekaaslastega. „See avas Pandora laeka," jutustas naine teadlastele. „Ma ei kannatanud oma elu enam silmaotsaski. Pidin muutma midagi sügaval enda sees." Üks mees rääkis, et oli leidnud uued sõbrad, kellega koos kommuunielu proovida. „Kui ma oma ujedusest ülesaamiseks pingutan, tunnen, et see pole mina, vaid keegi teine," ütles ta. Aga tehes seda oma uute sõprade keskel, ei tundunud see talle enam näitemänguna. Ta hakkas uskuma, et ta polegi uje ja peagi seda ta tõepoolest enam polnudki. Kui inimesed Iiituvad rühmadeks, kus muutumine tundub võimalik, saab potentsiaal see läbi viia tõelisemaks. Enamik inimestest, kes oma elus põh,jaliku inventuuri ette võtavad, ei koge pöördelisi hetki või elu muutvaid õnnetusi. Nad lihtsalt moodustavad kogukondi – mõnikord kuulub sellesse peale nende enda ainult üks inimene –, kes muutumise v6imalikuks teevad. Üks naine avaldas teadlastele, et tema elu muutus pärast seda, kui ta oli päev otsa tualette küürinud – ja pärast nädalatepikkust arutelu teiste koristajatega teemal “kas jätta oma mees maha või mitte".
Muutus leiab aset teiste inimeste juuresolekul," rääkis mulle Todd Heatherton, üks uurimust läbi viinud psühholoog. „See tundub tõeline, kui see teiste inimeste silmist vastu peegeldub."
Usu tekkimise täpsetest mehhanismidest pole seni veel selget ettekujutust. Keegi ei saa kindlalt öelda, miks psühholoogiakursusel kohatud inimesed suutsid naist veenda selles, et kõik peaks teisiti olema või miks Dungy meeskond saavutas ühtsuse pärast seda, kui nende treeneri poeg surma oli saanud. Paljud vestlevad sõpradega oma õnnetu abielu teemal, kuid ei jäta oma abikaasasid kunagi maha. Paljud meeskonnad vaatavad kõrvalt, kuidas treener raske olukorraga võitleb, kuid see ei pane neid rohkem kokku hoidma.
Ent me teame, et harjumuse püsiva muutmise jaoks peavad inimesed uskuma, et muutus on teostatav. Sama protsess, mis AA nii m6jusaks teeb — rühma võim õpetada inimestele, kuidas uskuda –, leiab aset siis, kui inimesed kokku tulevad, et aidata üksteisel muutusi ellu viia. Uskuda on lihtsam, kui ollakse osa kogukonnast. (lk. 126, 127)

"Ma tõesti ei tea," ütles ta mulle. "Mu ema ütles ikka: "Sinust saab neie peres esimene, kes ülikooli läheb, sinust saab ärimees, sa teed veel meid kõiki uhkeks." Ta küsis minult ikka ja jälle väikeseid küsimusi, nagu: "kuidas sa täna õhtul õppida kavatsed?", "Mida sa homme teha kavatsed?", "Kuidas sa tead, et oled testiks valmis?" See õpetas mind eesmärke seadma."
" mul on tõepoolest õnne olnud," tunnistas ta mulle. "Usun siiralt, et kui inimesele öelda, et neis on eduks vajalikku tuumakust, siis nad teevad su sõnad teoks."
(lk. 195)

Siiski tuleb meeles pidada, et harjumuse ümberkujundamiseks peame otsustama seda muuta. Te peate teadlikult nõustuma tegema rasket tööd, et ära tunda harjumuste rutiinseid tegevusi käivitavaid päästikuid ja preemiaid ning leidma nendele alternatiivid. Te peate teadma, et kontroll on teie käes ning olema piisavalt eneseteadlik, et seda kasutada. Selle raamatu iga peatüki eesmärk on näitlikustada, et selline kontroll on tegelikult võimalik.
(lk. 339)

esmaspäev, veebruar 24

Iseendast arvamine

miks meie vaim liiga harvadel hetkedel suudab lendu tõusta?

kas pole soodsat tuult?
pole jaksu?
pole tahtmist?

ma ei tahaks tapeedimustrit kirjutada, vaid, et oleks inimesi, kes tahavad need nullivad põhjused endale teadvustada, neid vaadelda.
-- varitseda.
sest enda varitsemine on võimas praktika, mis kujundab lõhe mina ja mina vahele.
sa astud endast välja. ja selles seisundis ei lähe sulle korda sinuga toimuv.

et oleks inimesi, kes tahavad vaatlustulemustest lähtudes muuta oma käitumist läbi konkreetsete praktikate.

inimesed ise põletavad oma tiibu.
nullivad iseennast -- oled märganud?
"minu jaoks on see liiga hea" "kus nüüd minusugune ikka..." "seda pole ma pole kunagi osanud, ma olen selles lootusetu"
mu tuttavad teavad, et ma palun sellist tüüpi enda kohta nullivana öeldud laused ümber sõnatada.
sest me muutume.

meil kõigil on kollektsioon kõrvetadasaamistest.
mul on kuskil ema juures alles vanad albumid, kuhu mitu põlvkonda lapsi on kogunud oma marke. need margialbumid on kõvast paksust papist lehekülgede ja poolläbipaistvate vahelehtedega. ja siis igal papist lehel on horisontaalsete triipudena ülalt alla läbipaistvast kalka paberist või siis tsellofanist ribad, mis on ülalt lahti ja niimoodi saab marke sinna ritta panna selle riba taha.
meil kõigil on sellised iseendast arvamiste albumid.

- - -
jääb enamus meist ikka veel refrääniks.
neid samu lauluridu kordama.
mis sest et sõnad seal ei ole ammu enam nemad
meil piisab sellest.

sest refrään peab korduma.

neljapäev, veebruar 20

ka homme sajab

kunagi 90-ndate keskpaigas osalesin Bahai-usuliste kohtumisel. oli plaanis neist teha saade.
rääkisime paljudest asjadest ja jutt läks sellele, et nende üks missioone Eestisse tulekul oli võidelda naiste võrdväärse kohtlemise eest.
selle teema puhul pidin märkima, et minu arust on Eesti küll viimane koht, kus selle eest võidelda.
meil on naistele olemas kõik võimalused -- neid ei kohelda teisejärguliste inimestena, neil on meestega samaväärne ligipääs haridusele, neil on valimisõigus (mida paljudes riikides siiski veel ei  ole)...
ja mis kõige põhilisem -- eesti keeles ei ole sugude põhjal eristamist!
esemetel ei ole sugu (et need on meeste asjad ja need on asjad, millega võivad naised tegeleda), asesõnades ei ole mingitki soolist eristamist, tegusõnadel pole spetsiifilist lõppu, et eristada, kas seda tegi mees või naine.

see tähendab, et sooline võrdõiguslikkus on ühes kõige fundamentaalsemas ühiskonda kooshoidvas funktsioonis -- meie emakeeles.

käitumis-ökonomist Keith Chen toob sellesse meele ja keele seostatuse teemasse uue lähenemise:




ta leidis maailmas vähesed piirkonnad, kus elavad samades tingimustes kogukonnad, kelle keeltes on selge erinevus tulevikuvormide kasutamises. ühes keeles tegusõna kuju muutub, teises mitte.

nagu märkad alloleval pildil, Eesti on ka tema uurimise alla jäänud piirkond:

 

pühapäev, november 17

metatasand 2

mul on see probleem, et ma ei oska selgelt ja lühidalt asju kokku võtta.
kirjutada nii, et see inimesele kohale jõuaks. see on neetult raske.

mul on võimalus see puuduv osa eelmisele postitusele juurde liita. aga see on niigi pikk ja tegelikult on karikas ääreni.

nüüd lühidalt -- kuidas ma sõnastaksin metatasandil mõtlemise funktsiooni?
vist saab piirduda kahe küsimusega:  miks? ja kuidas?

minu jaoks algab asi siiruse kontrollist. usaldusest.
  • kui asi on seotud millegi müümisega, siis tänan väga -- see on kallutatud. see on kohe algusest mäda.
  • kui asi on seotud enda paremasse liivakasti mängimisega -- tänan, ei -- ma ei saa oma elu raisata sellistele inimestele.  
sealt edasi ma jälgin tegudega kaetust. 
  • kas inimene räägib isilikust kogemusest või ta tuletab (kompileerib, abstraheerib, mudeldab)?
  • kas kirjeldatut saan reaalselt toimiva protsessina ette kujutada? kui mul mingis kohas jäävad jalad õhku rippuma, siis -- no EI!
    meie maailm on täis Rääkivaid Päid, kes usuvad endale kogemuse ilma midagi reaalselt kogemata.
  • siit ilmselt on ka mõistetav, et kui tekstides kasutatakse katteta hämusaid abstraktsioone -- a la jumal, arrmastus, Emake Maa (miks peab planeet omama sugutunnuseid?) -- siis selle teksti autor ei ole tõsiseltvõetav.
ja sealt edasi mõtlen teksti kirjutanud inimese motiividele.

hea näide selleks on heategevus.
ma ei kahtlegi, et paljud inimesed on sellega siiralt ühendatud.
aga no paljudel juhtudel on tegemist olukorraga, kus inimene peab leidma endale mingi sissetulekuallika... või tal on hästi kindlustatud elu, aga tal lihtsalt on igav, ta tahab oluline olla...

see on nii tore korraldada heategevusõhtuid. tegutseda millegi hea nimel, suhelda huvitavate inimestega, üksteisele kaasa noogutada, olla ühiskonnale kasulik, saada annetusi, saada euroliidu fondidest rahasid,...
millest enamus läheb selle suurepärase organisatsiooni käigushoidmiseks ja ürituste korraldamiseks.

et midagi kuhugi ei jõuagi? no kuulge-- meil on ju alati võimalik värvata noori ja missioonitundega vabatahtlikke, keda saata sinna malaaria ja teab mis muude öäk haigustega Abivajavasse Kohta.

neid heategevusorganisatsioone teevad inimesed, kes ei tea, mida tähendab olla alalises näljas, olla vaene, olla lootusetusse murtud.
mida oskab heaolust läbi imbunud inimene sellest kõigest mõelda?
tal on sellest mingi jutt ainult.
ta ei ole ise kogenud mündi teist külge.

metatasand

Eile oli Erki külas ja juttudega jõudsime kohani, kus rääkisin argumendist, millega saab homöopaatia konkreetselt nurka panna.
kuna talle oli see uudne mõte, siis võibolla on see veel kellegi jaoks.

kõigepealt lõik eestikeelsest Vikipeediast:
"Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni.
Hahnemann soovitas enamikku ravimeid lahjenduses 30C, mis tähendab, et valmistatakse lahus, mis sisaldab 1 tilga ravitinktuuri ja 99 tilka lahustit, siis võetakse 1 tilk seda lahust ja 99 tilka lahustit ja korratakse protseduuri 30 korda. Tulemuseks on lahus vahekorras 1:1060. Iga korra vahel raputatakse lahust 100 korda eesmärgiga raviainet aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul."


minu küsimus on lihtne: kui veel on mälu ja toimub 30 korda(!) lahjendamine, siis kuidas tagatakse kõigi nendes 31 astmes kasutatud nõude absoluutne steriilsus?
või kuidas tagatakse see, et mingi valamiselt õhust haakunud molekul ei jäta ka oma jälje vee mällu?

masstootmises kasutatavad klaaspudelid lähevad ümbersulatamisele. ka plastpudelid lähevad ümbersulatamisele -- aga saadud plastsulamit ei kasutata enam kunagi jooginõude valmistamiseks. seda kasutatakse aiatoolide ja muude plastesemete materjalina.
seega siis -- kuidas toimub homeöpaatilise lahuse valmistamine?
vaakumis? ühekordselt kasutatavate anumatega?

siin on ühe homöopaatiliste ravimite suurtootja enda reklaamvideo.
9:22 kestvast filmist on lahjendamise teemale pühendatud 40 sekundit (alates 3:32).
sul on võimalik ise näha, mida tähendab "in an extremely pure atmosphere":



me elame Lavastatud maailmas.
pane inimesele valge kittel selga, kummikindad kätte. ja loe veenva häälega tekst peale -- ja inimesed ostavad su suhkrukuulikesi! suure raha eest.

AGA millega on tagatud see, et suhkur "mäletab" vee mälestust sellest 30 korral lahjendatud tilgast?
ja seda tingimustes, kus seda vett seal kuulikeses... kuidas nüüd veel selgemini öelda? -- ENAM EI OLEGI!

millega on tagatud see, et sellel veel ei ole ka muid "mälestusi"?
sest lõppude-lõpuks on kõik see vesi siin planeedil pidevas taaskasutuses. ja sama kindlalt võib väita, et seal on ka mälestus Julius Caesari põiest, kui ta peremehele üksmeelselt pistodasid sisse torgati (23 korda ehk siis homöopaatiliselt väljendudes: 23C... kusjuures väidetavalt oli ainult üks torge surma põhjustav, teised pigem sümboolsed).

kuidas on tagatud see, et Suhkur, mis on selles ravimikuulikeses esindatud nagu Suur Hiina riik Robinsoni üksiku saare rannal loksuva tühja paadi kõrval -- ei oma mingit tähendust ega mõju??
ja kuidas saan uskuda, et see tühi paat seal unustatud rannal -- mis on aegu ammu jahtunud Robinsoni paadipõhja toetunud iste soojusest -- omab määravat kaalu?
ja seda hoolimata sellest, et me tegelikult teame, et Robinson on kirjanduslik tegelaskuju, VÄLJAMÕELDIS,
aga Suures Hiina riigis toodetud esemeid võib pea igast majapidamisest leida.

me elame Väljamõeldud Jutustuste Müümise maailmas.
ja selles maailmas kehtib 1000C meetod.
kui ühes kaubamajas hakkavad inimesed ostlemas käima, siis tuleb sinna kõrvale kohe teine kaubamaja ehitada. SEST INIMESED KÄIVAD SEAL JUBA!

- - -
metatasandil mõtlemise vajaduse tõhususest sain aru kunagi ammu, kui olin Cataneda poolt avatud tolteekide maailmast täie veendumusega sisse võetud.
Castaneda raamatuid kritiseeriti paljude poolt -- et need on väljamõeldised. ma ei blokeerinud neid väiteid fanaatikuna, ma kontrollisin iga väite kandvuse üle. paraku polnud neist ükski arvestatav. mis aga veelgi enam hämmastas -- need kriitikud olid lugenud vaid mõnda raamatut, valdavalt algusepoolseid. nad närisid komakohti ja neil puudus igasugune vajadus suuremast pildist ülevaadet omada. sest -- teisendades Castaneda õpetaja ütlemist: neil oli vajadus mitte uskuda.
ka see on metatasand -- püüda mõista, miks neil see vajadus on.

aga ma läksin edasi -- ma pidin iseendale leidma mõjuva põhjenduse, miks tema raamatud tunduvad reaalsel kogemusel põhinevat, mitte väljamõeldised. ma lugesin aastate jooksul uuesti ja uuesti seda raamatute ringi. mõnda raamatut 6-7 korda. see oli tänuväärne, sest Castaneda tekstide tiheduse ja mitmeplaanilisuse tõttu sa avastad igal uuestilugemisel uusi mõistmisi. kes on neid raamatuid korduvalt lugenud -- see teab isegi. sul lihtsalt ei olnud eelmisel korral veel seda mõistmist.
nagual Julian heitis don Juani jõkke ja siis sa olid täiega selles kujutluspildis, kus don Juan esimest korda kahestus. järgmisel korral sa juba tead, et nüüd kohe tuleb see võimas endassehaarav sündmus ja see ei neela sind tervikuna, vaid sa ühtäkki hakkad tähelepanu pöörama nagual Juliani ettevalmistustele, tema strateegiale -- kuidas saavutada sedavõrd võimas kogemus don Juani jaoks. ja miks ta üldse seda tegi!
"ära süüdista jõge!" -- milline võimas lause!
milline mõju kogu minu enda maailma mõistmise muutumisele!

mul on väga tugev metatasandi argument Castaneda kritiseerijatele -- nende raamatute ideede uudsus, toimuva mitmeplaanilisus, ristkattumised, nende mõistete seletusjõud ja muidugi ka autori enda läbi skeemide asju mõista püüdev targutav rumalus (see on omaette huvitav teema, kuidas ta raamat raamatu järel hakkab üha enam mõistma oma toonast kapslisolekut) -- seda kõike ei suudaks ükski ilukirjanik kokku luuletada!
ma ei tea ühtki kirjanikku, kes küüniks kasvõi ligilähedalegi.
12 vapustavalt head raamatut + tensegrity energeetiline praktika (seeriate hulk sedavõrd suur, et rahulikult võid grupiga 4 tundi järjest teha) -- ja üks inimene mõtles kõik selle välja!?!
kompileeris -- siis millest?
võimatu.

aga siis hakkasid välja ilmuma tema kompileerijad! Marlyn Tunneshende suutis mind oma kirjutistega praktiliselt koomasse tõmmata: et Castaneda on anorgaaniliste poolt energiast tühjaks tõmmatud ja tema tensegrity on sinna maailma energia pumpamise kanal ja et hoopis Tunneshende ise on tegelikult nagual-naine...
vot temal oli tõesti suur materjal, millest oma raamat ja bravuur kokku kompileerida! mina olin 2 nädalat mustas masenduses. kogu mu maailm oli kokku varisenud, vaip jalge alt tõmmatud.
kuid siis hakkasin metatasandil teemat uurima -- ixtlani foorumis avaldati mõned lõigud Tunneshende peagi ilmuvast raamatust. ja kõige muu seas oli seal siis kirjeldus, kuidas nagual ta lendama viis ja kui jumalik see oli ja siis veel see, et ta on Castaneda grupi Mehhikosse kogunud, kus nad parasjagu tegelevad maailma aidsi käest vabastamise teemaga -- siis mul läks pilt paika.
väljusin koomast.
neid Castaneda imiteerijaid on palju teisigi tekkinud. sest Castaneda raamatutel on müügiedu.
teda ennast enam siin maailmas pole, aga nõudlus sellise kirjanduse järgi on jäänud.
ja minusuguseid siiralt iga sõna uskujaid on ikka no nii meeletult palju, et isegi pensioni kuuenda samba jaoks jätkub.

- - -

selle loo kirjutamisele mõeldes, otsisin meeldejäävaid märksõnu -- mille kaudu inimestesse teema haakuks ja jääks mõtlemisse kumama.

SOOLAPUHUJA oli üks märksõna, mis pinnale ujus.
ja loomulikult selle metatasandi mõtlemise vaimust lähtudes tekkis mul järsku vajadus mõista -- millest pärineb siis selline sõna? mis pagana soola puhumine? peale- või välja-?
"tol ajal sool oli kallis kraam..."
me kasutame sellist kummalist sõna ja selgub, et selle tähenduse lahtiseletust ei olegi kerge leida.

lõpuks siiski leidsin Marju Torp-Kõivupuu artikli "Eesti rahvameditsiin, nõiad ja maatargad", kus oli toodud minu jaoks usutav selgitus:
"Soola kasutamine ravivahendina on tuntud iidsetest aegadest. Surematuse sümboliks peetud aine on saanud oma nime Rooma tervisejumalanna Saluselt, kelle auks peetavate tseremooniate juurde sool kuulus. Ravivahendina saavutas sool erilise populaarsuse ka eestlaste juures mungameditsiini aegadel. Enne ravimisoola sisseandmist lugesid mungad soolale hääletult peale palvesõnu (eesti k-s - puhusid soola peale). Arvatavasti just sellest ajast pärineb eestikeelne rahvaarsti sünonüüm soolapuhuja, millisest kaasaegses eesti keeles on saanud pigem halvustava varjundiga sõimusõna - soolapuhuja kui petis, kui libatohter."

seega see sobib tõesti hästi igasuguste Teiste Inimeste Usalduse Ärakasutajate märgistamiseks.

või kui olla ajastutäpsem, siis oleks vaja ehk uut mõistet:

SUHKRUPUHUMINE.


laupäev, november 9

Mahatma

ma hetkel une-eelse lugemise raamat on Arunndhati Roy "Väikeste Asjade Jumal".
eile õhtul jõudsin lõiguni:

"... Puutumatud ei võinud puudutada midagi, mida võisid puudutada teised.kastihindud ja kastikristlased. Mammachi ütles Esthale ja Rahelile, et tal on oma lapsepõlvest meeles aeg, kui paravanid pidid neljakäpukil taganema ja ära pühkima oma jalajäljed, et braahmanid või süüriakristlased kogemata paravani jälgedesse astudes ennast roojaseks ei teeks. mammachi ajal ei tohtinud paravanid ega ükski teine puutumatu käia tänavatel, nad ei tohtinud katta ülakeha, nad ei tohtinud kanda päevavarju. Rääkides pidid nad käe suu ette panema, et nende rüvetatud hingeõhk kõnetatavat ei riivaks.
     Kui britid Malabari tulid, lasksid paljud paariad, pelajad ja pulajad (nende hulgas ka Velutha vanaisa Kelan) ennast ristida ja astusid anglikaani kiriku liikmeks, et pääseda puutumatuse needusest. Lisaks meelitasid neid antav toidu- ja rahanatuke. Neid kutsuti riisikristlasteks. Üsna ruttu said nad aga aru, et on sattunud vihma käest räästa alla. Nad pidid endale ehitama eraldi kirikud, pidama eraldi teenistusi ja eraldi preestreid. Erilise vastutuleku korras anti neile oma, eraldi Paariapiiskop. Pärast Iseseisvumist ei olnud neil õigust mingisugusele riigi toetusele, ei töösoodustustele ega madala protsendiga pangalaenule, sest ametlikult, paberi peal, olid nad kristlased ja järelikult väljaspool kaste. Nüüd oli umbes nii, et neil tuli oma jäljed ilma harjata ära pühkida. Või mis veel hullem: jälgi ei tohtinudki jääda. "

korraga mulle jõudis kohale, miks Mahatma Gandhi oli lääne maailmas tuntud Winston Churcilli antud nimega poolpaljas fakiir. tema kombe tõttu olla palja ülakehaga.


üks Gandhi olulisi missioone lisaks India iseseisvumise ja vägivallatuse ideele, oli puutumatute õiguste eest seismine.

ta tapeti 1948 hinduistliku äärmusorganisatsiooni fanaatiku poolt.
miks?
sest ta sai moslemitega hästi läbi. ta oli India Rahvuskongressis keskne isik, kes ühendas hindud ja moslemid võitlusse briti ülemvõimu vastu. tema jaoks olid inimlikud väärtused enamad usulistest.

selles toodud lõigus on aga veel üks võti ühele teisele mõistmisele.
Miks India lõhenes Indiaks ja Pakistaniks? mis võis olla üks põhjustest, miks indias islam nii suures ulatuses levis?

hinduismis on kastisüsteem.
islamis ei ole.
mõistad?

pühapäev, september 15

VITAMINOL


see lõik Carlos Castaneda viimasest raamatust "Lõpmatuse aktiivne pool" oli kunagi ammu üleval tonali saidil.

osade mu tuttavate seas on Vitaminol nagu parool, mille ütlemisest piisab, et ära tunda konkreetse olukorra muster.
see on kurb muster.
see tähendab, et inimesed ei ole nõus asjadest sisuliselt mõtlema.
nad suudaksid.
aga nad tahavad lihtsaid lahendusi.
neid ei huvita, nad ei kuula, nad raiuvad oma.

siinsamas on lahendused, siinsamas on võimalused.
võiks ju üritada pöörata oma kangestunud kaela.
aga ei -- nad kihutavad otse kuristikku.
sest nad on veendunud, et tegelikult on seal sild.
ja sealt saab otse.

- - -

Meenus, et ühel päeval oli don Juan mulle avaldanud, et Lucas Coronado on lõppstaadiumis olev haige. Tema tervislik seisund halvenes iga päevaga.

"Saatsin talle oma poja Ignacio kaudu sõna, kuidas end ravida," jätkas don Juan, "kuid ta pidas seda mõttetuseks ega tahtnud mind kuulda võtta. See pole Lucase viga. Kogu inimkond on selline, kes ei taha midagi kuulda. Nad kuulavad vaid seda, mida tahavad kuulda."

Mäletan, et olin palunud don Juani, et ta ütleks mulle, mida ma võiksin Lucas Coronado aitamiseks ette võtta leevendamaks tema füüsilist valu ning hingelist ängistust. Don Juan seletas mulle, mida teha ning kinnitas, et kui Lucas Coronado vaid tahab, võib ta end kergesti terveks ravida. Sellest hoolimata juhtus nii, et kui ma olin don Juani sõnumi üle andnud, vaatas Lucas Coronado mind nii, nagu oleksin ma aru kaotanud. Seejärel muutus ta meisterlikult sügavalt solvunud mehe kehastuseks, keda on surmani ära tüüdanud kellegi põhjendamatu pealekäimine.

Usun, et ainult yaqui indiaanlane võib olla nii kergesti haavuv.

"See kõik ei aita mind," ütles ta lõpuks trotslikult, pahandades minu tundetuse pärast. "See polegi tegelikult tähtis. Me kõik peame surema. Kuid ära sa mõtlegi, et olen kaotanud lootuse. Mul on plaanis hankida riigipangast raha. Ma saan oma viljasaagilt ettemakse ja siis on mul piisavalt raha, et osta midagi sellist, mis mu tõesti terveks ravib. Selle nimi on Vi-ta-mi-nol."

"Mis asi on Vitaminol?" küsisin.
"Seda reklaamiti raadios," vastas ta lapseliku süüdimatusega. "See ravib kõike. Seda soovitatakse inimestele, kel pole võimalik iga päev liha ja kala süüa. Seda soovitatakse minusugustele, kes suudavad vaevalt endal hinge sees hoida."

Oma agaruses aidata Lucas Coronadot sooritasin ma suurima prohmaka, mis üldse on mõeldav selliste ülitundlike olendite nagu yaquide, seltskonnas: ma pakkusin talle raha Vitaminoli ostmiseks. Tema jäine pilk andis tunnistust sellest, kui sügavalt ma teda solvanud olin. Minu rumalus oli andestamatu. Väga vaikselt lausus Lucas Coronado, et saab ka omal jõul hakkama.

Läksin tagasi don Juani majja. Olin nutma puhkemas. Minu agarus oli mind alt vedanud.

"Ära raiska oma energiat selliste asjade pärast muretsemiseks," ütles don Juan külmalt. "Lucas Coronado on suletud nõiaringi nii, nagu sa isegi. Nii, nagu igaüks meist. Tema jaoks on Vitaminol see, mida ta usub ravivat kõike ning lahendavat kõik tema probleemid. Hetkel ei saa ta seda endale lubada, kuid saabub aeg, mil see on võimalik."

Don Juan silmitses mind läbitungival pilgul. "Ma ütlesin sulle, et Lucas Coronado teod on sinu elu kaardiks," lausus ta. "Usu mind, nii see on. Lucas Coronado juhtis su tähelepanu Vitaminolile ja seda nii jõuliselt ning valuliselt, et tegi sulle haiget ja pani su nutma."

Seejärel don Juan peatus. Järgnes pikk ja äärmiselt mõjuv paus.

"Ja ära tule mulle ütlema, et sa ei taipa, mida ma silmas pean," sõnas ta. "Ühel või teisel kujul on meil kõigil olemas oma isiklik versioon Vitaminolist."

laupäev, august 24

Cargo religioon



see on lõik itaallaste 1962 "dokumentaalfilmist" Mondo Cane.
seal on püütud taasluua David Attenborogh raamatus "Quest in Paradise" kirjeldatud nähtust. 50-ndatel aastatel seilas noor Attenborough Uus-Hebriidide sarestikus ja uuris Cargo-kultuse ilminguid.

pühapäev, august 18

Põhjapoolkera šovinism

kas sa oskad vastata, miks Antarktika jäämass moodustab ligemale 90% kogu maailma jää massist?

selgitus:
Maa tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti  ümber Päikese ja on
4. juulil Päikesest kõige kaugemal (152,098,232 km) ja
3. jaanuaril kõige lähemal (147,098,290 km).
lähimas punktis on Päikeselt kohale jõudva energia hulk 6.9% suurem kui kaugeimas.

Maa pöörlemistelg on selle orbiidi tasandi suhtes 23,4° võrra kaldus, mis põhjustab aastaaegade vaheldumise.

seetõttu: lõunapoolkera talv on soojem kui põhjapoolkera suvi ja lõunapoolkera suvi külmem kui põhjapoolkera talv. said aru?
ehk kui mõtlemine lõunapoolkeralaste suhtes õigeks kirjutada, siis nende talvel on Maa Päikesest kõige kaugemal ja meie talvel on meil küll päikest napilt näha, aga see-eest on see oluliselt lähemal.


reede, august 16

Khani akadeemia

kuna ma olen Facebookis Khan Academy järgija, siis täna laekunud postituse peale vaatasin läbi nende veebilehe uue korralduse tutvustuse ja postisin selle Muutujate grupi seinale -- sest see meeldis mulle väga.


siis avastasin, et kuigi olen üle aasta nende tegemistest teadlik, ei ole ma seda teemat kuhugi veel postinud.
põhjus ilmselt selles, et teema on mahukas ja sellest kirjutamine nõuab aega ja pühendumist.
ja ka selles, et olen teemad jaotanud 4 blogi vahele: Koostegu blogisse katsun koondada organisatsiooni loomisega seotud teemad, Muutujad on enese muutmise ideedega seotud. Lapse maailm oleks ka see valdkond, kus peaks Khani akadeemia teemasid tutvustama.

aga praegu panin siia, sest siin on säde.

Khani akadeemia teemat märkasin möödunud aasta suvel Forbes ajakirja kaanel. huvitusin siis sellest nähtusest.
asi sai alguse sellest, et ta väike sugulane kolis teise linna elama ja hakkas teda pommitama oma matemaatika probleemidega teades, et ta on väga hea seletaja. sealt said alguse õppevideod, et asi puust ja punaseks ette teha (ja telefoniarveid vaos hoida)...ja siis hakkasid teised sugulased ka neid videoklippe kasutama ja siis nende sõbrad ja youtubes juhuslikult pealesattunud...
ja siis ta võttis ennast töölt lahti ja mingi aasta kulus, kuni ta sai enda esimese tõelise rahastaja.
tegemist on mtü-ga.
kuna kohe-kohe käivitame Muutujate mtü, siis see teema on inspireeriv eeskuju.

põhjalikumalt siin:

laupäev, juuli 13

kohv suhkruga

ilmselt oled kohanud seda kollases meedias jätkuvalt levivat legendi, et justkui olevat teadlaste poolt tõestatud, et vaktsineerimine põhjustab autismi.
lühidalt: see on puhtalt kollase meedia fenomen.
prostituut riietub silmatorkavalt.

mõttekäik umbes selline:
1. üha enam on autistlikke lapsi
2. vanavanaemade aegadel seda probleemi ei olnud.
3. vaktsineerimine on vägivaldne tegevus, mida vanasti ei olnud.
järeldus: meditsiinitöötajad soovivad inimestele halba. see on vandenõu. või vähemalt on nad nii meelevaldsed ja äraostetavad kasumiahnete vaktsiinifirmade poolt.

jutt jutuks, aga ma olen vastuargumendina käinud välja kaks vastust küsimusele: MIKS?
miks on autism, ADHD, Aspenger üha enam teadvustatav probleem?

on vähemalt veel kaks teemat, mida vanavanaemade aegu ei olnud:
1. kohvi
2. suhkur

veetsin nüüd hommikupooliku, et leida statistikat aastate lõikes -- palju on maailmas kohvi toodang kasvanud ja kas need numbrid saab korrelatsiooni viia autismijuhtude statistikaga.
mida avastasin:

1. ma ei leidnud sellist statistikat.

aga päris kindlasti võib kindel olla, et sajand tagasi oli kohvi luksuskaup. samuti ka suhkur.
asjad, mida tavaline inimene ei saanud endale lubada.
autismi puhul tuleb arvestada, et inimkond on võrrledes 1950. aastaga kolmekordistunud, et autism kui diagnoos on ka umbes sel ajal välja kujunenud...
maailm oli siis oluliselt väiksem ja vähem teadlik.

2. sain teada, et 70-ndatel mindi kogu maailmas üle kohvi monokultuursele kasvatamisele.

kuni sinnani kasvatati kohvi traditsiooniliselt suuremate puude varjus, mis toimis kahjurite ja nendest toitujate (ilmselt siis eelkõige lindude) tasakaalustava keskkonnana. ka olid teada mitmed taimed, mis mõjutasid soodsalt keskkonda ja mida teadlikult istutati kohvipuude istandikesse.
monokultuurina kasvatamine tõi kaasa selle tüüpilise häda -- tasakaalustavate faktorite puudumine annab suure eelduse kahjurite plahvatusliku paljunemise puhanguteks. seega polnud muud pääsu, kui hakata suures koguses taimemürke kasutama.
no ja lauspäikese käes on taimemürk keemiliselt ebastabiilsem... lauspäikese paistel valmivad kohvioad ka kiiremini, jättes pikema valmimisperioodiga tagatud kvaliteedi teema tahaplaanile.
me elame masstarbimise ajastul,
mäletad?

3. siis veel avastasin oma üllatuseks, et maailmas teine kohvitootja on Vietnam!
kui Brasiilia toodab 33,1%, siis väike riik Vietnam 15,2% kogu maailma kohvitoodangust.
maa, mis 1965 - 1975 oli ameerika sõjardite uute relvade testimispolügon.
maa, mis külvati üle napalmpommidega.
jah -- Vietnam on suurim robusta tootja ja robusta ei ole just kohvijoojate lemmik. aga et robustas on 40-50% enam kofeiini, kui arabicas, siis on see suurepärane materjal kofeiini tootmiseks.
kuskil kõmulehe esikaanel võiks olla suurte tähtedega: NAPALM COCA-COLANA TAGASI.

suhkur?


sa ilmselt tead, kuidas käituvad väikelapsed suhkru üledoosi all?
ja ilmselt oled märganud mõnda jonnivat põngerjat kaubanduskeskuses, kes nõuab tungivalt kommi või limonaadi?
tegemist on üledoosi võõrutamisnähuga.
sellises psühhootilises seisundis on narkomaan, kes vajab uut doosi.

leidsin suhkrusõltuvuse kohta sellise blogi:
sugarholic

Kokkuvõtvalt:

naine, kes sa kavatsed sünnitada lapsi -- palun mõtle -- sa oled see üheksa kuud kõige vahetumalt oma lapsega seotud.
see, mida sa sööd või jood või kuidas oma pingeid maandad -- see kõik mõjub otse sinu tulevase lapse tervisele ja elujõule.
tahad usu, et Emake Loodus hoolitseb kõige eest ja pole sinu vastutada, mis seal toimub.
või et vanavanaema sünnitas põlluveerel ja pärast lapse puhastamist ja mähkimist läks heinateole tagasi.

me elame teises maailmas.

laupäev, märts 9

fotosüntees

loen praegu Nick Lane raamatut ELU TÕUSUTEEL.

tihe raamat.
pidin mitme teema osas kõrvalt infot juurde otsima.
(...peaks biokeemia kohta mingi heade visualiseeringutega raamatu leidma.)
igatahes sain mõne teema osas korraliku kevadise suurpuhastuse.

näiteks tõmbasin vee peale teadmisele, et elu sai alguse ürgsupist.
selgub, et ammu mahakantud teooria.
midagi hoopis põnevamat on selle asemele välja pakkuda.

ma nii rahul -- lõpuks on midagi tõsiselt head lugeda.

eile õhtul alustasin kolmandat peatükki FOTOSÜNTEES.

selle algus on niivõrd hea, et pean selle siia ära tooma.
täiega süüteküünal:

Kujutage ette maailma ilma fotosünteesita. Esmalt -- see poleks roheline. Meie planeedi smaragdroheline on peegeldus lokkavatelt taimedelt ja vetikatelt, tegelikult nende rohelistelt, fotosünteesiks valgust neelavatelt pigmentidelt. Neist pigmentidest esimene on võrratu muundur nimega klorofüll, mis lihtsalt võtab valguskiirguse ja muudab selle otsekui nõiaväel keemiliseks energiaks, mis hoiab käigus nii taimede kui loomade elu.

Maailm ei oleks ka sinine, kuivõrd taeva ja ookeanide värv on tekkinud selgest laotusest ja puhtast ookeaniveest, mille on hägust ja tolmust puhtaks pesnud hapnik. Ilma fotosünteesita poleks vaba hapnikku.

Tegelikult ei oleks ka maailmamerd. Hapnikuta ei ole osooni ja osoonita ei ole õieti millegagi vaigistada ultraviolettkiirte närtsitavat intensiivsust. Ultraviolettkiired lõhustavad veemolekuli hapnikuks ja vesinikuks. Hapnikumolekul tekib aeglaselt ega moodustu kunagi õhus, selle asemel reageerib aga kivimite koostises oleva rauaga, värvides kivimi luitunult punakaks. Vesinik pääseb kõige kergema gaasina gravitatsiooni raskuse alt ja pageb ilmaruumi kõrgustesse. See protsess võib olla küll aeglane, kuid pidurdamatu: ookeanivett tilgub pidevalt kosmosesse. Ultraviolettkiirguse tõttu jäi oma meredest ilma Veenus ja võib-olla juhtus nõnda ka Marsiga.

pühapäev, detsember 2

kuuendik kogu planeedist

küllap oled kohanud seda väljendit endise Nõukogude Liidu kohta?
see oli laul.
patriootlik laul.
propagandistlik häma.

tasub meelde jätta:
planeet Maa pindala -- 510 072 000 km2
sellest maismaa pindala 148 940 000 km2(29.2 %)
ja vee all olev pindala 361 132 000 km2 (70.8 %)

Nõukogude Liidu territoorium parimatel aegadel -- 22 402 200 km2

planeet Maa pindalast moodustab see 4,39 %

Maa maismaa pindalast moodustas aga see tõesti 15,04 %, mis tundub väga lähedane arvule 16,6666(6) %, (laulusõnades mainitud kuuendik).

kuuendik maismaast arvudes oleks olnud 24 823 333  km2
et see arv saavutada, oleks tulnud annekteerida veel 2 421 133  km2

suuremad tükid, mida haarata ümbruskonnast:
Soome -- 338 424 km2
Rootsi -- 449 964 km2
Norra -- 385 252  km2
Poola -- 312 685 km2
Saksamaa -- 357 021 km2
Rumeenia -- 238 391 km2

need lähikonna suuremad riigid kokku teevad 2 081 737 km2 ,
kui neile veel peotäis väiksemaid riike nagu Ungari, Bulgaaria, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, ... juurde lisada, siis saabki ihaldatud 1/6 kätte.

teine võimalus:
Mongoolia (1 564 116 km2 ) enda alla ametlik liitmine ja välksõda Türgiga -- 783 562  km2 , mille käigus oleks möödaminnes liidetud ka Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania...

oleks tekkinud üks suur Lähis-Ida Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
ei mingit rahvusliku vaenu õhutamist -- kõik oleks olnud nõukogude rahvaste vennalikus peres.


vabandan oma liialduste pärast, aga ma alles äsja avastasin, et mind oli terve elu petetud.

esmaspäev, november 26

maailm muutub

hakkasin uurima, mis on põhjuseks, et põletatud piirkond jääb inimesele eluks ajaks punetama.
mis toimub nende rakkudega, miks nende järglastele pärandatakse teadmine kunagi 40 aastat tagasi toimunud lapsepõlveõnnetusest kuumavee tassiga? on see tõesti DNA tasandile jõudev muutus?

aga leidsin MIKS? küsimusele hoopis KUIDAS? vastuse.

algul leidsin Business Insideri artikli kus väideti, et asi on uus ja seni tehakse sigade peal katseid ja lähiaegadel jõuab asi ka inimesteni. panin selle koos pildiga siia posti üles, aga järgmisel päeval avastasin, et see oli tavaline ajakirjanduse pinnapealsuse mullitamine.
inimeste peal on neid nahaprintimisi juba aastaid tehtud.


ja tõsiselt soovitan lugeda seda suurepärase sõnumiga artiklit.

tahaks eraldi tuua välja ka mõtte, mis oli kirjas ühes artiklis lisatud kommentaaris:
majas, kus on väikelapsed, tuleks sisse seada reeglid, et keegi ei joo kuuma teed või kohvi, mõtlen, et pliidil midagi keetes peaks potid olema tagumistel plaatidel. palju asju on, mida oleks vaja läbi mõelda. sellest tuleks igal pool rääkida -- milline peab olema kodu, kus on väikene laps.





see Business Insideri jutt oli üks kolmekümnest, mis nende arvates muudavad lähiaegadel meie maailma.
ma põgusalt vaatasin osasid + see ühe artikli ebapädevus... aga igatahes saab siit pädevamat infot otsides edasi liikuda:
30 INNOVATSIOONI MIS MUUDAVAD MAAILMA